Eksport sõltub hooajast

Statistikaameti andmeil vähenes peamiselt masinaseadmete, metalli, tekstiili, puittoodete ning toidukaupade eksport.

Viisnurga finantsjuht Andrus Aljas ütles, et ettevõtte ekspordikäive küll vähenenud pole ning 80% toodangust läheb ekspordiks. ?Ekspordi koha pealt me ettevõttele küll mingit ohtu ei näe,? sõnas Aljas. ?Meie hinnaklass on maailmaturu jaoks ikkagi niivõrd madal, et kui me suudame pakkuda kvaliteetset toodangut, siis ka maailmaturu hinnakõikumised meid ei mõjuta.?

Ettevõtte kolme kuu käive ületas 66 mln krooni, millest eksport moodustas 83%. Aljas oletas, et statistilise vähenemise võis puidutööstuses põhjustada saematerjali hindade langus maailmaturul.

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna juhataja Maria Hinrikuse hinnangul on üldine väliskaubanduse trend praegu igati optimismi sisendav. ?Jälgides arenguid kuust kuusse ja eelmise aasta baasi, on selge, et aasta keskmine kasv tuleb madalam kui praeguseks saavutatu,? ütles Hinrikus. ?Kuust kuusse on kasv alanenud, jõudes aprillis n-ö tagasihoidliku 20%ni.?

Rahandusministeeriumi majandusanalüüsi osakonna analüütiku Andrus Sääliku sõnul teeb ettevaatlikuks masinate ja seadmete ekspordi suur langus. Suhteliselt suur langus oli ka metalltoodete grupis. Neid kahte kaubagruppi iseloomustab allhanketööde suur osakaal. Ilmselt võib ekspordi vähenemise puhul tegemist olla tagasilöögiga allhankijatel, lausus Säälik. Tema hinnangul peaks lähikuudel ekspordi aastane kasvutempo säilima 20% juures. 2001. aastaks ootab rahandusministeerium kaupade ekspordi 13,5%list reaalkasvu (nominaalkasv oleks umbes 20%).

Masinaehitustehase Volta finantsjuhi Aivar Reiviku sõnul on ettevõtte ekspordikäive pigem kasvanud. Konkreetseid numbreid ei osanud ta välja tuua, sest mitmed välisfirmade tellimused täidetakse allhankena. Põhieksport moodustab firma 1,5miljonilisest kuukäibest 60% ning peamiselt läheb toodang Soome, vähemal määral ka Venemaale ja Lätti.

Majandusministeeriumi hinnangul on allhangete osakaal vähenenud 40%ni põhiekspordist. Masinate ja seadmete allhanked, mis moodustavad allhangetest 3/4, on vähenenud 27%, mis Maria Hinrikuse sõnul ongi peamine pidurdaja. Mobiiltelefonide eksport on ligi 50% väiksem võrreldes eelmise kuuga. ?Seega saab öelda, et traditsiooniliselt mängivad Eesti majanduses tähtsat rolli üksikud suured ettevõtted ja nende otsused hetkel n-ö jahedas maailmamajanduskliimas.?

Tekstiiltoodete eksport vähenes aprillis 2001. aasta märtsiga võrreldes 49 mln krooni võrra. ASi Toom Tekstiil finantsjuht Aire Nurm ütles, et nende ettevõttes vähenes ekspordikäive aprillis võrreldes märtsiga 9%. Võrreldes 2000. aasta aprilliga see aga tõusis 36%. ?Meie ettevõtte omapära tingib igal aastal teises kvartalis teatud languse, sest patjade ja tekkide müügihooaeg hakkab lõppema,? selgitas Viljandis asuva ettevõtte finantsjuht. Ta prognoosis, et II kvartali lõpus, III alguses hakkab nõudlus jälle tõusma. Toom Tekstiili ekspordikäive oli aprillis 12,5 mln, mis moodustab kogukäibest 91%. Peamised ekspordiriigid on Saksamaa, Austria ning Põhjamaad.

Tekstiiliettevõtte ASi Wendre finantsjuhi Veli Viikmani sõnul oli ettevõtte käibe vähenemine aprillis võrreldes märtsiga vaevumärgatav. ?Suvel ootab meid ees kõrghooaeg, mis selle vahe ilusti silub,? ütles Vändra ettevõtte finantsjuht, viidates aiamööbli tekstiilile. ?Suvel tuleb meile hulgaliselt tellimusi ka hulgiladudelt, kes sügiseks tahavad laod täis saada, kui tarbijate nõudlus jälle kasvama.? Ettevõtte käive selle aasta märtsis oli 17,1 mln ning aprillis 16,5 mln krooni. Eksporditakse peamiselt Rootsi, Soome ja Saksamaale moodustab sellest 85%.

___________________________________________