Iiri optimism asendus apaatiaga

453 000 poolt ja 529 000 vastuhäälega saatsid iirlased mullu Nice?is neli ööd-päeva kestnud kõnelustel vaevaga sündinud ELi uue aluslepingu prügikasti. Isegi mõistmata, miks. Kaks kolmandikku jäi hääletusest üldse eemale.

Niivõrd väike osalus ei lase väita, et iirlased on teadlikult ?ei? öelnud ELi laienemisele, mis on Nice?i lepingu sisu ning sel nädalal Göteborgis toimuva ELi tippkohtumise peateema. Nagu märkis eesistujariigi Rootsi peaminister Göran Persson, ei olnud see Iiri hääletuseelses debatis oluliseks arutlusaineks.

Pigem on tagasilöök laienemisprotsessis ?soovimatu kõrvalefekt?, leiavad kommentaatorid, kelle sõnul keskendusid lepingu vastased debatis kohalikus kontekstis emotsionaalsematele teemadele ? Iiri neutraliteedile ELi kiirreageerimisüksuste loomise valguses või abordivastastele hoiakutele, millele nähakse ohtu Euroopa põhiõiguste hartas.

Kahetsusväärselt tegi sarnase vea ka Iiri valitsus, kelle kampaania tõi välja küll ?ei? leeri välismaised rahastajad, kuid jättis lepingu sisu rahvale ebamääraseks.

Suhtumist ei paranda, et valitsuselgi pole positiivset Euroopa nägemust, tülis Brüsseliga eelarve üle, süüdistas Iiri rahandusminister teisi riike kadeduses. Edu taga on paljus Brüsseli abirahad ning Iiri tööstusringkonnad on mures, mida samm majandusele tuua võib.

Iiri toetuseta pole aga Nice?i lepingut, mis reformib bloki institutsioonid uute liikmete vastuvõtmiseks. Laienemisvoliniku Günther Verheugeni sõnul jätkuvad liitumiskõnelused senise kava järgi, lootuses, et ?Iiri probleem? laheneb. Ilmselt tuleb uus hääletus, kuid erandeid nagu 92. a taanlaste lepitamiseks Maastrichti lepinguga on raske näha. Leping on põimunud kompromisside rägastik, samas pole selge, millised erandid ?jah? vastuse tagaksid.