Kolme liit on tugevam

Paari päeva taguses artiklis Äripäeva arvamusküljel arutles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mart Relve riigi, ettevõtlusorganisatsioonide ja ettevõtjate rolli üle ettevõtluskeskkonna kujundamisel ja arendamisel (vt 8. oktoobri Äripäev ?Kas ettevõtja aitamine on ettevõtja enda asi??).

Jätkates tema enda võrdlust ? kas uppuja (ehk ettevõtja) päästmine (ehk aitamine) on ta enda asi ? arvan, et nii riigil kui kohalikult omavalitsusel on ja peab olema senisest olulisem roll ettevõtja toetamisel. Ehk õlekõrre asemel võiksime neile pakkuda kindlat ja tugevat lauajuppi ning abistavat kätt.

Tegelikult ei saa ettevõtluse olukorda aga pidada uppumissurma ohus olevaks. Ettevõtluskeskkonna arendamise eest on viimastel aastatel seisnud nii ettevõtlusorganisatsioonid ise kui üha jõulisemalt ka kohalikud omavalitsused ja riik.

Ettevõtjale on oluline, et tal oleks mugav leida oma tegevuse alustamiseks vajalikku infot, et asjaajamine oleks võimalikult kiire ja lihtne, et tal oleks võimalus palgata kvaliteetsed töötajad, et ta tegevus ei jääks toppama tehnovõrkude, detailplaneeringu või muu sarnase probleemi taha. Ja loomulikult on oluline keskkond, milles elatakse, töötatakse ja vaba aega veedetakse.

Kõige selle tagamisel on just kohalik omavalitsus see, kes kujundab soodsa keskkonna ettevõtluse arenguks. Ettevõtlusameti loomine Tallinna linnavalitsuses tähistab senisest sihipärasemat tegevust antud valdkonna edasiviimisel.

Tänavu on loodud nii Tallinnas juba tegutsevale kui ka potentsiaalsetele välisinvestoritele võimalus saada laialdast valdkondlikku informatsiooni ja konsultatsiooni. Veebruarist on ettevõtjaile avatud viies erinevas keeles internetiportaal, mis pakub praktilist infot linna teenuste, linnavara müügi, vabade rendipindade jm kohta.

Sügisest töötab linnavalitsuses ka ettevõtja infopunkt, kus pakume alustavaile ettevõtjaile esmast nõustamist, anname infot riigi poolt osutatavate toetuste kohta, võtame vastu taotlusi toetuste saamiseks ning abistame asjaajamisel linnavalitsuses. Tänavu on linna eelarvest läbi viidud ka mitmeid koolituspäevi väikeettevõtjatele.

Ettevõtjate toetamises näeb Tallinna linn ka omapoolset panust linnale oluliste arenguprojektide käivitamisel. Linna roll saab siin olla erinev. Siinkohal võib välja tuua detailplaneeringute käivitamise ja vastavate maa-alade ettevalmistamise kiireks tegevuse alustamiseks.

Heaks näiteks on 22 hektaril asuv Lasnamäe tööstuspark, mille puhul kehtestas linn detailplaneeringu jaotades ala kruntideks ning hetkel käivad läbirääkimised erinevate tehnovõrkude haldajatega, et antud maa-ala oleks varustatud kõigi kommunikatsioonidega.

Linn saab asuda ka oluliste projektide rahaliseks toetajaks. Tallinn on koos erasektoriga osalenud Saku suurhalli, Lilleküla staadioni jt suurprojektide finantseerimisel ning teeb seda ka tulevikus.

Teisalt saab linn taotleda ettevõtlusprojektide finantseerimist erinevaist välisabiprogrammidest. Mõne päeva eest esitati taotlus kahe võrkkoostöö projektile, mille otseseks sihtgrupiks on ehitus-, elektroonika-, masinaehitus- ja metallitööstusettevõtted. Tallinna linn tahab edaspidi veelgi jõudsamalt olla toeks siinse ettevõtluskeskkonna arendamisel läbi kõigi ülalnimetatud tegevuste.

Loomulikult ei jõua selles ühes kirjatükis kõiki võimalusi ja vahendeid ettevõtluse arendamiseks üles lugeda. Nii jäi tähelepanu alt välja ka Tallinna ja Eesti tutvustamine välisriikides.

See on üks konkreetsemaid tegevusi, milles tuleb teha koostööd kõigil kolmel ? ettevõtjail, riigil ja Tallinna linnal. Luige, vähi ja haugi kombel toimetades jääks meie riigist ja siinsetest võimalustest õige vildakas ettekujutus. Arvan aga, et täna on meie kõigi koostöö parem kui kunagi varem ning kihutame edasi pigem troikana, milles ehk lihtsalt aeg-ajalt üks osapooli teistest tugevam vedaja on.