Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tasalülitavad võrdsus ja astmeline tulumaks

    Kui mul on üks auto ja naabril kaks, siis peaks naabrilt ühe auto ära võtma. Mitte selle tingimata mulle andma, aga on lihtsalt hea, kui tal on ikka vaid sama palju autosid kui mul. Ja muidugi ei tohiks see allesjääv auto olla tippjuhi aastapalka maksev Mercedese maastikuauto, kui mina sõidan üle kahe korra odavama Hondaga.
    Mulle tundub, et selline mõttemall on muutumas üsna tavapäraseks. Eesti on liikumas järjest tasalülituva ühiskonna poole, kus tegutsemise liikumapanevaks jõuks pole enam soov olla teistest edukam, vaid soov olla teistega võrdne. Ülim võrdsustamise tee aga viib välja esialgu absurdini ja hiljem ühiskonna tasalülitumiseni.
    Näiteks Riigikogu liikmete eristaatus, st lisatasud, soodustused ja eripensionid. Tundsin kunagi üht autojuhti, kelle kommentaar Riigikogu saadikute tööle oli: ega nad seal muud ei tee, kui söövad, ja seda minu raha eest!
    Paari kuu eest oli lehtedes hulk artikleid, mille alatoon üldjoontes selline: miks peaksid nemad seal niipalju teenima, kui mina saan nii vähe kätte!
    Samas aga pole ju probleem tegelikult selles, et Riigikogu saadik või president või minister saab liiga palju raha kätte. Probleem on selles, et riigi kõrgeimad rahvateenrid kasutasid kurjasti neid valinud inimeste usaldust ning kuritarvitasid neile antud võimu. Probleem on selles, et nende töö ei vastanud ülemuse, st rahva ootustele.
    Riigi esimeste meeste-naiste töö ongi raske ning selle eest peavad nad ka väärilist tasu saama. Võib muidugi arutleda nüansside üle, milliste mehhanismidega peaks olema fikseeritud nende töötasud, kuid üldjoontes töö vastutusastet ja olemust hinnates ? korralik palk on igajuhul vajalik.
    Küll aga pole nad hakkama saanud tööga, milleks ülemus, st rahvas, on neid valinud. Lihtsalt öeldes ? riigijuhid on teinud töö asemel pättust ja kaotanud usalduse. Ja see on probleem, mida ei lahenda kõigi riigijuhtide sissetuleku joonestamine punase pliiatsi ja joonlauaga riigi keskmise palgaga võrdseks.
    Astmelise tulumaksu idee on suurepärane näide sellest, kuidas saavad poliitikud korjata hääli inimeste võrdsusihalusele mängides. Võtame rikastelt ja jagame siis laiali! Milline suurepärane ja lihtne mõte, selles on midagi robinhoodlikku!
    Astmelise tulumaksu pooldajad armastavad selles kontekstis rääkida sotsiaalsest õiglusest ja solidaarsusprintsiibist. Mina ei saa aga küll hästi aru, kus on siin õiglus, kui mind karistatakse enama töötegemise ja seetõttu majandusliku edukuse eest kõrgema tulumaksuga. Sellise võrdsustamisega tasalülituvad kõik ? milleks proovida enam teenida, kui riik võtab väikseimagi edu korral ?ülejäägi? jagamiseks.
    Kuid mis vahest veel olulisem ? motivatsiooni kärpimisega kaob sunniviisiliselt inimestes inimajaloo arengumootor ? eneseväärikus ja soov saada tunnustust. Ja saada tunnustust mitte ainult kui võrdne võrdsete seas, vaid kui teistest erinev, silmapaistev isiksus.
    Võrdsussoov on väljendumas ka eestlaste üldisemates eesmärkides. Näiteks on üks tüüpiline argument ? majandus peab kiiresti kasvama selleks, et me jõuaksime järele soomlastele. Miks peaksime me aga tahtma järele jõuda või võrdseks saada soomlastega?
    Äkki peaks olema hoopis eesmärk, et Eestis oleks hea elada, parem kui mis tahes kohas maailmas? Majanduskasv on ju tegelikult ainult üks heaolu mõõdupuu. Pealegi, mis annab meile alust arvata, et eestlased on õnnelikumad siis, kui SKT inimese kohta on sama, mis Soomes.
    Inimene on õnnelik siis, kui ta saab ennast endale ja teistele tõestada. Kui on rahuldatud tema gruppikuulumise vajadus, kuid kindlasti ka ihalus tunnustuse järele. Võrdsus peaks seisnema eelkõige kõigile võrdsetes võimalustes, mitte aga inimese ja tema ühe olulisema tegutsemismotivaatori nivelleerimises. Selles võikski seisneda solidaarsusprintsiip.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Ivar Veskioja: e-residentsus töötab, nüüd on aeg vallutada Euroopa turg
Kaheksa aastat toiminud e-residentsus on osutunud kasulikuks ja kasumlikuks, järgmise sammuna tuleks hakata äriregistris tunnustama teiste Euroopa Liidu (EL) riikide väljastatud elektroonilisi identiteete, kirjutab Teenusmajanduse Koja e-residentsuse töörühma juht Ivar Veskioja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kaheksa aastat toiminud e-residentsus on osutunud kasulikuks ja kasumlikuks, järgmise sammuna tuleks hakata äriregistris tunnustama teiste Euroopa Liidu (EL) riikide väljastatud elektroonilisi identiteete, kirjutab Teenusmajanduse Koja e-residentsuse töörühma juht Ivar Veskioja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
EfTENi uue fondi puhasväärtus kasvas, oodata on uut väljamakset
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus oli oktoobri lõpus 10,99 eurot, kasvades kuuga 0,4%. Lähiajal on oodata väljamakset investoritele, mis on teine alates fondi loomisest.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus oli oktoobri lõpus 10,99 eurot, kasvades kuuga 0,4%. Lähiajal on oodata väljamakset investoritele, mis on teine alates fondi loomisest.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sesti kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sesti kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Maardu biogaasitehas hakkab tootma gaasi Tallinna linnaliinibussidele
Teisipäeval avatud 14 miljoni eurone Maardu biogaasitehas hakkab tootma gaasi aastas kuni 50-le gaasil liikuvale Tallinna linnaliinibussile.
Teisipäeval avatud 14 miljoni eurone Maardu biogaasitehas hakkab tootma gaasi aastas kuni 50-le gaasil liikuvale Tallinna linnaliinibussile.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.