Eestile avanes mahukas innovatsioonifond

ELi projekte koostava ja juhtiva konsultatsioonifirma Innopolis juhatuse liige Meelis Niinepuu ütles, et esmakordselt on väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel ELis nii palju võimalusi, neile ette rohkem raha kui varem ja võrdse taseme korral eelistatakse rahastamisel kandidaatriikidest tulnud projekte.

Teaduse ja arenduse informatsiooni teenistuse CORDIS koduleheküljel rippusid juba eile esimesed kolm konkursikutset väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele kogumahus ligi 1,9 mld krooni.

Tehnoloogia ja tootmise arendamisel rohkem kui 17 mln krooni ulatuses ELi abirahasid kasutanud Epiima finantsjuht Taavi Aas ütles, et teadust, arendustegevust ja innovatsiooni rahastavast ELi 6. raamprogrammist tasub ettevõtetel kindlasti raha taotleda.

Aas märkis, et iga haaret laiendav Eesti ettevõte vajab innovatsiooni rahastamisel nõutavaid välispartnereid, ent ühtki arendusprojekti ei tasu kirjutada selleks, et saada lihtsalt raha. Ta kinnitas, et Epiim oleks uuenduslikke lahendusi finantseerinud nii või teisiti, sest need olid möödapääsmatud. ?On hea, kui raha saab tagasi. Projekti üle otsustamisel on see aga vaid üks lisaargument,? ütles Aas.

Niinepuu rääkis, et Eestis leiab rahastamiseks sobivaid projekte hulgaliselt, ent ettevõtted on siiani olnud laisad taotlejad. ?Ühegi ettevõtte põhitegevuse juurde ELi bürokraatia tundmine ei kuulu,? lisas Niinepuu. ?Viie kuni kahekümne inimesega ettevõtete igapäevamure on ellu jääda. Kui seal paberite täitmisega tegeleda, siis põhitegevus kannatab.?

Niinepuu ütles, et kui projektide kirjutamise õpib ära, siis tõsisem mure ootab Eesti ettevõtteid sobilike projektijuhtide leidmisel ning arendustegevuse käigushoidmisel. ?Meil on päris palju isehakanud projektijuhte, kes algul reklaamivad end ilusasti välja, kuid ei saa hiljem projekti käigushoidmisega hakkama.? Ta ütles, et suhtub kahtlevalt projektijuhtide oskustesse, kes näiteks 40-50 mln kroonise rahvusvahelise projekti koordineerimise eest küsivad 10-15 tuhat krooni kuus.

Endine 5. raamprogrammi rahvuslik kontaktisik ja praegune Hill & Knowltoni vanemprojektijuht Kristina Kallas ütles: ?500-700 Eesti ettevõtte tippjuhti oleks võimelised osalema ja võiksid selle peale juba mõtlema hakata.?

Raha ELi 6. raamprogrammist ei ole riigiti piiratud. ?See pole struktuurifondide raha, asfaldi panekuks,? märkis Kallas. Tema kinnitusel võiks kogu programmi 140 mld krooni tulla vabalt ka ainult Eesti projektidele, kui vaid siinsed ettevõtted ja teadlased aktiivsed oleksid.

Kallase sõnul kannatab teadlaste ja ettevõtete erisuunalise tegevuse all mitte ainult Eesti, vaid ka EL. Samas põleb Euroopa Komisjon (EK) soovist Ameerika Ühendriikidele ning Jaapanile tehnoloogia arengus iga hinna eest järele jõuda.