Suurim oht on investori soov ainult kasumit saada

Tarbija eelistab kõikjal kohalikku toitu ja tootjad võitlevad eelkõige kohalike turgude pärast. Näiteks Soome lihakontsern HK Ruoakatalo, mille omanikeks on ka seakasvatajad, ostis Rakvere Lihakombinaadi suuresti huvist kaitsta Soome turgu võimaliku konkurendi eest.

Loomulikult suurenevad Eesti ettevõtete võimalused müüa lähiriikides Eestis valmistatud tooteid. Vähemalt üks Soomes tegutsev kaubanduskett on juba käivitamas joogipiima tarnimist Eestist.

Uutele ja juba praegu küllastunud turgudele minek pole aga lihtne ega odav. Soome ja Rootsi tarbijad on harjunud ostma kindlate brändide tooteid ja uute läbilöök pole lihtne. Tootmine Eestis ei ole ka nii palju odavam, et saaks müüa senisest oluliselt madalama hinnaga. Toidukaupade kõrgema hinna korral peaks ka põllumeeste taskusse rohkem raha jõudma. Kui aga kaubanduskettidel, töötlejatel ja farmidel on erinevad omanikud, püütakse järgmisele astmele maksta ainult minimaalset hinda ja akumuleerida ise täiendav kasum. Eesti põllumehed soovivad eelkõige ise toime tulla, kaasates investeeringuteks pigem laenukapitali. Nii säilib peremeheks olemise õigus.

Tootmine on praegu Eestis odavam eelkõige maa madala hinna ja väikeste palkade tõttu. Palgad peaksid lähiajal hakkama ühtlustuma ja siis väljendub konkurentsieelis ainult maa hinna madalamaks jäämises. Olulise investori kaasamine annab võimaluse kasutada välja arendatud oskusteavet ning turustuskanaleid. Põllumajandustootmises on positiivne kaasaegsete tehnoloogiate sissetoomine ja uue suhtumise arendamine seal, kus seni leiti, et ?mõisa köis, las lohiseb?.

Suurim oht on Euroopas propageeritud multifunktsionaalse põllumajanduse muutmine rahamasinaks. Enam ei arvestataks keskkonna ega kohalike tavadega, kauge omaniku ainus huvi on võimalikult suur kasum investeeritud rahalt.

Autor: Olav Kreen