Norra miljardär tahab Rimit müüa

46aastane Stein Erik Hagen on teinud müügipakkumise, kuid summas ei ole veel kokku lepitud. Norra meedia oletab, et tehing tooks Hagenile sisse üle 13 miljardi Eesti krooni.

Hagen on oma luksuslikult pillava eluviisiga kõige rohkem tagaräägitud inimene norralaste seas, kes hoiduvad rikkust välja näitamast. Talle kuuluvad muu hulgas tohutu suur maja Holmenkollenis, luksuskorter New Yorgis, eralennuk ja suur jaht.

Hagen tunnistab, et talle meeldib oma rikkust nautida, ning ütleb, et tal on kahju, kui keskpärane ümbrus tema peale kade on. Samas ta lisab, et teda jätab täiesti ükskõikseks Norra rikkaima tiitel, sest rikkusest on tema sõnul palju tähtsamaid asju, nagu pere ja hea tervis.

Hagen, kes peab end rahvuslaseks, sarjab Norra investeerimiskliimat ja on kaalunud osa oma investeerimisfirma Canica mujale kolimist.

Muidugi tekib küsimus, miks tahab Hagen loobuda enda loodud Rimist, mis on teinud ta miljardäriks ning aidanud Forbesi mulluses maailma rikkaimate edetabelis tõusta 310. kohale.

Hageni 1976. aastal asutatud Rimi odavate hindadega toidupoekett on osutunud väga edukaks. 1992. a peale on tema kontroll Rimi üle järjepidevalt vähenenud, kui ta alustas selle ja Hakoni grupi aktsiate müüki Rootsi ICA-le. Pärast ICA ja Hakoni grupi ühinemist kahanes tema osalus uues firmas 26,5 protsendile ja kui Hollandi Royal Ahold omandas 2000. aastal poole ICA aktsiapakist, langes Hageni osalus 20 protsendile.

Samasse lepingusse kirjutati Hageni nõudel sisse punkt, mille järgi ühel kolmest ICA omanikust, kelleks on Ahold, Hagenile kuuluv investeerimisfirma Canica ja ICA Förbundet Invest, on alates selle aasta 27. aprillist õigus ühe aasta jooksul oma osalus ülisoodsatel tingimustel partneritele müüa.

Nüüd ongi Stein Erik Hagen otsustanud seda võimalust kasutada, kuna see tagab talle aktsiate eest turuväärtusest ligi 80 protsenti kõrgema hinna.

Hagenil on müügiga veel teinegi tagamõte. Ehkki ta on ICA Aholdi nõukogu aseesimees, ei köida teda niivõrd ICA juhtimine kui positsiooni tugevdamine teises Norra suurkontsernis Orkla, kus tal on praegu 8protsendiline osalus ja kus ta sihib nõukogu liikme kohta.

Põhjala ja Balti kaubandusturu seisukohalt pakub suurimat huvi see, kumb ülejäänud osapool Hageni osaluse ICAs ära ostab. Kas selleks on Hollandi Royal Ahold, kellel on viimasel ajal olnud rahalisi raskusi, või 3000 Rootsi ühistukaupmehele kuuluv Förbundet Invest, mis ostu korral tõuseks Aholdi kõrvale võrdseks osanikuks.

Põhjala finantsturgudel on ka sahistatud, et Taani A. P. Möller on tundnud huvi Aholdi osaluse ostmise vastu, mille järel see saaks suureks Rootsi-Taani kontserniks.

Ent selge on see, et kes ka Hagenilt tema ICA aktsiapakki ära ei osta, tugevneb kahe omanikuga Põhjala suurima kaubanduskontserni ICA Aholdi positsioon Balti kaubandusturul, kus selle strateegiliseks liitlaseks on Kesko.

Möödunud aasta lõpus teatasid ICA ja Kesko, et ühendavad Balti riikides toidukaubanduse, viivad peakontorid ühe katuse alla ja seavad eesmärgiks veerandi turu haaramise.

ICA tegutseb Balti riikides just Rimi kaubamärgi all. Täpselt aasta tagasi võttis ICA juhatus vastu otsuse jätkata jõulist laienemist Balti riikides, kuna Rootsis ja Norras oli edenemine piiratud.

Seni on ICA olnud edukam Lätis, kuhu ta sisenes kuus aastat tagasi, Ruokakesko aga Eestis. Nende käive neil turgudel oli mullu vastavalt 4,49 miljardit krooni ja 3,29 miljardit krooni. Läti turust on ICA käes 17% ja Keskol 4%.

Rimi Eesti müügikäive kasvas eelmisel aastal 61,3% ja oli 208 miljonit krooni. Lisaks senisele viiele supermarketile avas Rimi Eesti Ülemiste kaubanduskeskuses esimese hüpermarketi. Selle abil loodab firma suurendada käibe aasta lõpuks 500 miljonile kroonile. ICA eesmärk on tõusta Eesti nelja suurema jaekaubandusfirma hulka.

Leetu tahavad ICA ja Kesko koos minna, praegu ootavad nad selleks konkurentsiameti luba. Seal tuleb neil rinda pista turuliidri VP Marketiga, millel on Leedus välja arendatud 186 toidupoe võrk.