Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Nostalgiline Energia kohvik
Siin tundub aeg olevat seisnud vähemalt viimased kakskümmend aastat. Muutumatuna on püsinud nii interjöör kui ka menüü, tõenäoliselt on ka kliendid samad, ainult märksa vanemad.
Sooja sööki saab ka, aga parim osa on siinsed võileivad, saiad ja koogid. Võileivavalik on super: keelega, kiluga, keedetud munaga, vorstiga, makraga ja veel ja veel. Kõik kokakunsti põlistraditsioonide järgi kaunistatud. Hinnad neli kuni kümme krooni. Ja veel need koogid, osal pole nimegi, nii et tuleb küsida näiteks seda seitsmekroonist. Ja võisaiad... Pärast aastatetaguseid ülikooli vana kohviku võisaiu pole ma taolisi enam saanud. Siinsetes saiades ja kookides on tunda seda isiklikku puudutust, mida muidu ainult supertasemega kohvikud suudavad saavutada.
Ja veel salatid. Kuna Eestit juba rosoljemaana tuntakse, võiks väike salat Energias kuuluda Welcome to Estonia kohustuslikku programmi ? nii traditsioonilist lahendust pole ammu maitsnud. Ja kartulisalat ja makrasalat ja tuunikalasalat! Head ja ajaloolised teosed kõik. Nii et toidu osas on aeg Energias peatunud. Aga korraliku rosolje kõrvale kuulsin kõvasti mängivast raadiojaamast kõigepealt seda, kus politseipatrullid Tallinnas väljas on, siis hullupööra tuima tümpsu ja siis telefonivestlust ühe aktiivsemat sorti kodanikuga, kes kinnitas, et ?mõnes haiglas käib hirmus porduelu?. Kui võisaiade valmistaja peaks töötama sellises jubeda lärmiga ruumis, siis nii heaks loominguks ta küll suuteline ei oleks. Aga tal on tõenäoliselt paremad töötingimused. Praegugi seda lugu kirjutades söön Energia kohvikust kaasa ostetud õunapomme (kaks tükki 12 krooni) ja need maitsevad suurepärased.