Madalate maksude altarile ohverdatakse Siim Kallase koht

Täna lõppeva Euroopa Liidu tippkohtumise eel lubas peaminister Juhan Parts Eesti Päevalehele antud intervjuus, et Eesti ei tee järeleandmisi äriühingute maksustamise küsimuses. Parts on vastutasuks valmis nõustuma Euroopa Komisjoni koosseisu vähendamisega, mis tähendab, et Eestil ei oleks püsivalt Euroopa voliniku ametikohta.

Äripäev toetab peaminister Juhan Partsi seisukohta. Toimetuse arvates on Eesti huvides säilitada senine maksupoliitika, sest see on toonud meile edu.

On selge, et ELi põhiseaduse teksti üle vaidlevad liikmesriigid peavad tegema järeleandmisi. Eestile oleks halvim variant, kui kompromissina otsustatakse põhiseadusesse kirjutada sisse punkt, mille kohaselt kaotaksid riigid vetoõiguse äriühingute maksustamisel. Selline muudatus tooks Eestile tõenäoliselt kaasa maksukoormuse tõusu.

Saksa ja Rootsi valitsusjuhid on teravalt kritiseerinud uute liikmesriikide madalaid makse, mis mõlema valitsusjuhi väitel loob Ida-Euroopa riikidele konkurentsieelise.

Vanad liikmesriigid kardavad, et nende ettevõtjad viivad tootmise uutesse liikmesriikidesse. Kuna Saksamaal ja Rootsil on sisepoliitiliselt keeruline enda maksusüsteemi jõuliselt reformida, siis nõuavadki mõlema riigi valitsusjuhid, et Eesti oma maksukoormust kergitaks.

Maksukonkurents on aga just see, mis võimaldab Ida-Euroopa riikidel oma majandust kiiremini kasvatada ning aitab vähendada lõhet vanade ja uute liikmesriikide elatustasemes.

Saksa kantsler Gerhard Schröder on teinud ettepaneku kehtestada Euroopas maksukoridor, millega määratakse kindlaks madalaim ja kõrgeim maksumäär. Liikmesriik võib selle maksukoridori piires oma maksupoliitikat kujundada. Eeskätt peab Schröder silmas ettevõtte tulumaksu.

Saksamaal ja Rootsil on aga keeruline oma nõudmisi läbi suruda, sest otsesed maksud on tänu vetoõigusele iga liikmesriigi otsustada. Kui Saksamaa ja Rootsi soovivad, et näiteks Eesti tõstaks maksumäära, siis peab ta praegu meid selles veenma.

Eesti kompromissettepanek tähendaks seda, et meil on võimalik küll jätkata oma maksupoliitikaga, kuid samas kaotame püsiva voliniku koha. Praegu on Eesti volinik Siim Kallas.

Sisuliselt on Parts valmis maksupoliitika säilitamiseks tooma ohvriks ühe kõrge ametikoha Euroopa Liidu juhtorganites. Väidetavalt võib taoline kompromissettepanek vähendada Eesti võimalusi Euroopa tegemistes kaasa rääkida, sest väikeriigid võivad jääda infosulgu.

Parts ütles Päevalehele, et Euroopas on riikide konkurents ja oleks väär selle ees silmad kinni pigistada. ?Meie konkurentsieelis on, et saame oma maksu- ja sotsiaalset keskkonda kujundada vastavalt enda arengule. On petlik ette kujutada, justkui aitaks nende valdkondade tsentraliseerimine saavutada kiiremat arengut,? lausus Parts (EPL, 16. juuni).

Eesti maksupoliitika aitab kindlasti enam kaasa Eesti riigi majandusarengule kui püsiva voliniku koha omamine. Volinike arvu vähendamine ei pruugi isegi olulist tagasilööki anda. Eesti poliitikud on tunnistanud, et kui Euroopa Komisjonis oleks igal liikmesriigil püsivalt oma esindaja, siis antaks väikeriikidele ka vähem tähtsad kohad.

Autor: ÄP