Teeme patustanud ametnike registri

Riigikontolli ülevaadet riigiasutuste majandustegevusest võib tinglikult nimetada ametnike paturegistriks, nagu tegimegi kolmapäevases Äripäevas. Kui aus olla, siis väga andmemahukas see register tänavu ei ole ? ümmarguselt 65 lehekülge ja sellestki osa hõlmavad riigikontrolli ettepanekud ja soovitused valitsusele ja riigiasutustele, kuidas puudustest jagu saada.

Siiski ? paljud puudused on sellised, millele riigikontrollil on tulnud mitmeid aastaid järjepanu tähelepanu juhtida. Enamikele ministeeriumidele on riigikontrolli kriitika nagu hane selga vesi. Riigikontrolör Mihkel Oviir ütleb, et asi on selles, et pole kindlat vastutajat. Nõus. Aga sedagi juttu räägime mitu aastat järjest. Meie ümber ei askelda ju fantoomid - iga rahaliigutamise otsuse taga on kindel isik, igal lepingul kindlad osapooled, igal projektil autor. Hakkame neid siis ka nimepidi nimetama. Paneme alustuseks nende nimed kirja asutuste tööplaanidesse, ka interneti kodulehekülgedele üles riputatud tööde nimistutesse. Siis asutuste aruandlusse ja miks mitte ka riigikontrolli auditisse. Usun, et sinna jõuab neid üsna vähe, sest rahaasjadele pääseb ligi piiratud hulk inimesi. Otsustajate ring on veel väiksem ja neist omakorda jääb järele käputäis inimesi, kelle tegevus läheb pahuksisse seadusega. Nii ei saa me ainult ametnike paturegistri riigikontrolli auditi näol, vaid ka patustanud ametnike registri. Hirm avalikustamise ees aitaks iga-aastast paturegistrit tunduvalt lühendada ja säästa sellega nii mõnegi maksumiljoni aastas. Olen selles veendunud.

Patustanud ametnike registri olemasolu muidugi ei tähenda seda, et sinna sattunut kohe vastutusele võtta saaks, kui just ametnik pole maksumaksja raha oma tasku ajanud ? varguse eest saab igaüht karistada ka praegu. Aga kuidas näiteks võtta inimene vastutusele rumaluse eest? Vallandamistega pole riigi- ja omavalitsusasutustel seni eriti õnne olnud - advokaadid on ennegi kohtus rumala mitte ainult tööle tagasi, vaid ka rikkaks rääkinud. Satub aga sama isik ka järgmisel aastal musta nimekirja, oleks see juba alus keelduda näiteks tema töölepingu pikendamisest.

Pikapeale võiks sellest kujuneda tava mitte palgata patustanute registrisse sattunut riigiametisse ehk midagi erasektoris toimiva ärikeelu taolist. Töökeeld avalikus sektoris oleks ikkagi parem lahendus kui paberil distsiplinaarkaristus.