5. detsember 2005 kell 22:00

Kodumaise mahekauba ja ökotoodete valik täieneb iga aastaga

Mahepõllundustoodete ja ökokaupade tarbimises toimunud murrang on võimalikuks saanud ühelt poolt tänu inimeste teadlikkusele ja teisalt ka võimaluste kasvades, arutleb Austan Loodust üks omanikke Tiiu Saks.

Need, kes on mahepõllunduses kasvatatud aedvilja maitsnud, ei taha enam teisi süüagi. Igast heast asjast on raske loobuda, nendib Saks.

Osaühingul Austan Loodust on kolm kauplust. Müügikohad nimega Parim Pood tegutsevad Viljandis ja Tallinnas Müürivahe tänavas, tänavu augustis avasid nad Tallinnas Herne tänavas äri Öko?talukaup.

?Selles poes on praegu müügil kõik naturaalsed tooted, siin on olemas peaaegu kõik see, milles me täiuslikkuse poole püüdleme,? lausub Saks.

Poes pakutakse eestimaist mahekaupa, puhastus? ja kosmeetikavahendeid, tooteid lastele ja allergikutele, joogatarbeid, ökoriideid jm.

Kauba valikul lähtub Austan Loodust kunagi paika pandud kriteeriumidest ? toidukaupu võtavad nad müügile meie tunnustatud mahetaludest. Kuna Eestis pole veel ühtegi mahemunatootjat, siis on nad sunnitud pakkuma talumune.

Enamasti käib poerahvas ise kaubal järel, aga kui mahetootjatel on linna asja, toovad nad möödaminnes ka tellitud kogused kohale.

Esimesi koostööpartnereid otsides kuulas Tiiu Saks siin-seal maad, aga nüüd on internetis kõigi mahetootjate andmed avaldatud ja selle kaudu leiab uusi kontakte. ?Põllumajanduses on saagikust väga raske prognoosida, ühel aastal kasvab kartul, teisel vili paremini,? sõnab ta.

?Tänavu müüsid paljud mahetootjad suurema osa saaki otse põllult ära, sest tahtjate arv on kasvanud,? lisab Saks. Kuigi on detsember, peab ta juba praegu hakkama otsima lisavarustajaid, et kevadeni mahejuurikaid oma poes müüa.

See on ju ainult tervitatav, kui rahvas pöörab tervislikele eluviisidele ja toidule suuremat tähelepanu. Tegelikult on võimalik mõningaid oma tervisehädasid ravides leevendust saada ökologiliselt puhtaid toiduaineid tarvitades. Sel juhul ei ole vaja karta, et ühte ja teist kohta ravides kahjustatakse kolmandat ja neljandat.

Tervislikke eluviise ja loodushoidlikku suhtumist austav Saks pidi ligi kümme aastat tagasi, ühel pöördelisel hetkel raamatupidajana töötades, otsustama, kuidas edasi minna, mida tegema hakata. Siis panid nad õega rajajooned maha, et nad hakkavad loodustooteid turustama.

Mahetaludest ning nende põldudel ja farmides kasvatatavatest ?müügiartiklitest? võis tookord üksnes unistada. Nii hakkasid nad tegelema eeterlike ja aroomiõlidega ning looduskosmeetikaga, mis liigituvad samuti ökoloogiliste toodete kategooriasse. Toona oli see meil üsna uus asi ja kuna Eestis sellest suurt midagi ei teatud, tuli palju vaeva näha ja selgitustööd teha, et poed üldse niisuguste asjade vastu huvi tunneksid.

?Õige ärijuht oleks enne läbi viinud tutvustuskampaania ja alles siis hakanud tooteid maale tooma. Meil läks vastupidi,? meenutab Saks. ?Õnneks on inimesed nii õlid kui ka looduskosmeetika omaks võtnud ja nüüd saame oma põhieesmärgile ? ökoloogiliselt puhaste mahepõllumajandustoodetele ? pühenduda.?

Tallinnas Herne tänavas asuv Öko?talukaup pakub lisaks aed? ja puuviljadele mahedat toormahla, ökoteed ja ökokohvi, küpsetisi, maiustusi. Siin on mitmekülgne valik raviteesid. Kõik toiduained ja taimeteede komponendid pärinevad tunnustatud mahetootjate taludest.

Taolises ettevõtluses on äärmiselt olulised samasuguse mõttelaadiga hakkajad kaastöötajad. Viljandisse kauplust rajama ajendas neid Saksa sõnul kohaliku Waldorfkooli olemasolu. Kuigi kõik ei läinud nii, nagu nad esialgu plaanisid, tegutseb pood tänu tublidele kolleegidele. ?Mahetooteid ei saa ükskõikselt pakkuda, külastajatele tuleb igakülgset infot anda,? lisab ta.

?Jäägitult ökoloogiliste toiduainete liini ajades täna meie firma veel ära ei elaks, see töö toimub praegu pigem hobikorras,? täheldab Saks. ?Põhilise käibe annavad OÜ Austan Loodust täna veel aroomiõlide ja looduskosmeetika maaletoomine. Küllap kulub veel aastaid, enne kui inimesed mahetoodetega harjuvad ja neid omaks võtavad.?

Oma kogemustele toetudes soovitab Tiiu Saks algajal ettevõtjal oma tegevuse kindel eesmärk väga täpselt paika panna. ?Siis on kergem tagasilööke taluda, sest kui ka esialgu kõik ei õnnestu, tasa ja targu tegutsedes saab ikkagi oma plaane teostada.?

Näiteks, kolm aastat tagasi pidid nad Tartu maanteel vaid aasta tegutseda jõudnud oma esimese Parima Poe sulgema, sest aeg ei olnud niisuguse kauba pakkumiseks küps. Praegu on vaid mõned kuud Herne tänaval avatud Öko?talukaup endale palju sõpru võitnud. Kui teed pühendunult õiget asja, kujunevad töö käigus head lahendused ise, möönab ta.

Sõna ?mahe? on juriidiliselt defineeritud. Euroopa Liidus reguleerib mahetootmist Euroopa toidudirektiiv 2091/92. Õigusaktidega kindlustatakse, et mahedalt märgistatud tooted oleksid tõepoolest mahedad, st kvaliteetsed ja puhtad.

Mahetoidu peamine väärtus ei ole mitte kõrgem toitainete sisaldus ja suurepärane maitse, vaid organismi ladestuvate keemiliste jääkainete puudumine toidus ning keskkonna tervis kõige laiemas mõttes. Köögi- ja puuvilja kasvatavad talunikud saavad mahetootja sertifikaadi alles siis, kui nende põldudel ei ole kolme aasta jooksul kasutatud mingeid keemilisi aineid.

Kui tavatootmine kurnab maad, siis mahetootmises kasutatakse selliseid maaviljeluse meetodeid, mis ei kurna mulda välja. Näiteks kasutatakse külvikordi, kus erinevad köögiviljad on pidevas ringluses. Sedasi saavutatakse, et muld saab pidevalt juurde neid toitaineid, mis on eelmise kultuuri kasvatamisega ära kulunud.

Allikas: www.mahetalu.ee

Meie instituut ei ole otseselt mahetoodete tarbimist elanikkonna hulgas uurinud, küll on selle kohta avaldanud andmeid statistikaamet, Phare erinevad projektid jt organisatsioonid. Näiteks Taanis, kus ma mõned aastad tagasi tutvusin ökotoodete tarbimisega, oli see tõusev trend, kuigi nende toodete hinnad olid keskmiselt 65% kõrgemad kui tavatoiduainetel.

Olen Herne tänava Öko?talukaubast tellinud näiteks kitsepiima, porgandeid jm.

Mida rohkem on selliseid kaubanduskette, mis otse tootjatelt talukaupa turustavad, seda soodsamate hindadega need poelettidele jõuavad ja ostjatele kättesaadavamaks muutuvad. Arvatavasti eelistaksid kõik suurtes toidupoodides pakutavale hiina küüslaugule kodumaiseid mugulaid.

Eestimaal on veel küllalt ?puhtaid? piirkondi, kus võib edukalt kasvatada mahepõllumajandustooteid ? tera?, juur? ja puuvilja ning liha ja piima.

Autor: Tiina Kolk

Hetkel kuum