Panganduskriis Jaapanis sai läbi

Jaapanis 1990. aastate lõpus alanud pangandussüsteemi kriis on finantsettevõtete restruktureerimisega möödunud ja pangad on valmis liituma globaalse turuga.

Panganduskriisi põhjus oli 1990ndate algusest alanud majandusseisak, mille tulemusel vähenes kommertsvarade väärtus ning suurenes halbade laenude osakaal pankade laenuportfellis. Samuti olid pangad majanduskasvu ajal andnud liiga palju riskantseid laene.

Teiseks panganduskriisi põhjuseks oli valitsuse otsus dereguleerida finantssüsteemi ja tekitada vabaturg. Näiteks 1993. aastast lubati pankadel ja väärtpaberivahendamise firmadel tegutseda tütarettevõtete kaudu teineteise tegevusalal, mis tõi kaasa mitte-pankade ilmumise laenuturule ja pankade tegevusala laienemise. Riik avas turu välisfirmadele ja püüdis finantssüsteemi integreerida globaalse turuga. Senini traditsiooniliselt filiaalide võrguga deposiidi- ja laenuturul turuosa suurendada püüdnud pankadele oli vaba konkurents liigseks katsumuseks.

Kasvava majanduse ajal tegutses edukalt süsteem, kus rahandusministeerium ja Jaapani Pank suunasid likviidsusraskustes panga suurema, tugevama ja tervema panga omandusse. 1990ndate lõpul muutus sellise lahenduse leidmine raskeks, sest ka suuremad pangad tundsid majanduses toimuvaid muutusi oma bilansis.

Valitsus reageeris pangandussüsteemi probleemidele liiga hilja ja liiga aeglaselt. Alles pärast probleemide tekkimist kehtestati pankadele rangemad nõuded ja normid ning regulaarsed kontrollid pangas.

Pangad taaskapitaliseeriti riigi raha ja erainvesteeringutega, stabiilsus saavutati rangemate laenunõuetega, suuremate eraldistega reservidesse ja halbade laenude mahakirjutamisega. 2001-2003 moodustati pankade liitmisega viis suurt finantsgruppi: Mizuho, Sumitomo Mitsui, Tokyo Mitsubishi, UFJ ja Resona (suuruse järjekorras). Liitmise eesmärk oli turuosa suurendamine, kulude vähendamine ja infosüsteemide arendamine. Viimaseil aastail on ettevõtete pankrotistumine taas vähenenud. Nikkei indeks oli 2005. aasta lõpus 40% kõrgem kui aasta alguses, mis annab märku majanduse elavnemisest. Ka pangad on hakanud kohendama laenupoliitikat.

Finantsraskused üle elanud Jaapani finantsgrupid on valmis liituma globaalse turuga. 1. jaanuaril liitusid suurest viisikust kaks, moodustades Tokyo-Mitsubishi UFJ Finantsgrupi ja juba on uus pank alustanud läbirääkimisi Hiina esiUnelikusse kuuluva pangaga kapitaliosaluseks. Kui need lõppevad edukalt, on tegemist esimese kapitaliosalusega Jaapani ja Hiina suuremate pankade vahel. See märgib ka Jaapani finantsgruppide valmisolekut välisinvesteeringuteks.

Autor: Janika Bachmann