Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sõnastik
Sõna arvatakse pärinevat aastast 1765 ja Pariisist, kui kodanik Boulanger hakkas pariislastele lõuna paiku rammusat suppi müüma. Sõna "restoran" tüvi on sama mis sõnal "restaureerima" - taastama, uueks tegema. Algselt käis restaurer ehk taastav, uuendav söök rikkaliku ja rammusa lambajalasupi või -hautise kohta: tsunftiseadustega paika pandud kauplemisõigused jätsid uustulnukale väga kitsa mängumaa. Kuni 18. sajandi lõpuni piirduski restorani tähendus jõudukosutava söögikohaga. Kaunid nõud, väljapeetud menüüd ja noobel sisustus jõudis restoranidesse hiljem. Eriti hoogsalt hakati restorane Prantsusmaal avama pärast 1789. aasta revolutsiooni, kui ühelt poolt polnud kukutatud aadlike kokkadel enam isandaid, kelle kõhtude eest hoolitseda ja teiselt poolt taipasid kodanlased, et ka neil on õigus hästi süüa saada.
Varasemad eestikeelsed sõnastikud annavad restorani vasteks sõna "joogiasutus" - nii et mitte jõu taastamise, vaid pigem selle raiskamise koht. Sünonüümid on kõrts, lokaal, trahter, joogikoht, aga ka "(kõrgema tasemega) toitlustus- ja ajaviitekoht".