Pangad kutsuvad rahvast laenurappa

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar hoiatas hiljuti rahvast liigse laenamise eest. Hoiatuses pole midagi uut, Eesti Pank on seda mantrat kogu aeg korranud. Aga seekord peab Äripäev vajalikuks refrääniga liituda ja öelda, et Eesti pered laenavad tõesti liiga palju raha.

Kurja juureks on pangad, mis on nüüd saanud laenulõa otsa enam-vähem kõik maksejõulised kliendid, kes tahavad oma elujärge parandada. Kuid pangad pole alla andnud ja püüavad saada õnge otsa aina uusi sihtgruppe.

Pangad on nagu sohu meelitavad virvatulukesed. Soovite kinnisvara tagatisega tarbimislaenu 20 aastaks? Palun väga. Olete pensionär ning tahaksite, samuti kinnisvara tagatisel, reisima minna või kodus remonti teha? Milles probleem. Või võtame riigikogulased, kelle laenudest esmaspäevane Äripäev ülevaate andis. Kui ühiskonna mikrokosmoses avaldub laenamiskirg ka rahvasaadikute ridades.

Investeeringutega, seevastu, on nii riigikogulased kui ka lihtrahvas tunduvalt tagasihoidlikumad. Eesti Panga maikuu aruande kohaselt on Eesti majapidamised jäänud finantspuudujääki. See tähendab, et majandusbuumi ajal küll nii laenatakse kui ka säästetakse rohkem, aga säästude kasv ei jõua laenude kasvule järele. 2004 oli Eesti majapidamiste sektor kõikidest Euroopa riikidest suurima finantspuudujäägiga.

Hoiuste kasvutempo on umbes 30%, laenude ja liisingute kasv aga 60%. Ka Emori aprillis avaldatud uuringutulemused näitavad, et kui pärast 1998. aasta Vene kriisi säästmine kasvas, siis praegu eelistatakse pigem laenata. Ja aina pikemaks ajaks: üle 70% kõikidest laenudest võetakse praegu üle 25aastase tähtajaga.

Halvenenud on ka võlakohustuste kaetus likviidsete finantsvaradega. Pankade pingutused pakkuda aina uusi laenutooteid on kandnud vilja. Kui veel aasta tagasi võeti peamiselt eluasemelaenu - mida võib siiski käsitleda investeeringuna - siis nüüd on hüppeliselt kasvanud muude laenude arv. Ehk kui enne osteti võlgu vähemalt maju ja autosid, siis nüüd ostetakse piltlikult öeldes päikeseprille ja kontserdipileteid. Inimesi ajab laenama lihtne loogika: majandus kasvab, palgad tõusevad ja kõik tahavad paremini elada. Aga nii nagu raha ei saa trükkida juurde kullakatteta, nii ei või palgad tõusta ilma, et selle taga oleks tootlikkuse tõusu.

Meil on palgakasvu ja tootlikkuse tõusu vahel käärid, ning aina suuremad. Ühel hetkel võib ettevõtlust oodata sama asi, mis juhtuks raha röögatul juurdetrükkimisel: firmad satuvad raskustesse ja paljud inimesed hoopis kaotavad töö. Ja töötud laenuvõtjad satuvad raskustesse, mis tekitab majanduses lumepalliefekti.

Ehk kõlab see jutt kummaliselt neile, kes teavad, et Äripäev on alati seisnud optimistide ridades. Ennustasime 10protsendilist majanduskasvu juba siis, kui sellistest numbritest vaid sosistati. Arvame ka praegu, et 10protsendiline kasvutempo jätkub. Kuid me tahaks näha, et see kasv väljenduks rohkem säästudes ja vähem laenudes.

Samas, kui võrrelda eluasemelaenu võtnud inimesi, kes ei säästa, nendega, kel pole ei laenu ega sääste, siis on esimesed ikkagi paremas olukorras. Nemad ei tarbi vähemalt kõike kohe ära.

Autor: ÄP