Maksuamet pani nelja arvevabriku uksed kinni

Koit Brinkmann 04. september 2006, 00:00

Käibemaksupettusteks organiseeritud nn arvevabrikute teenuseid kasutavad pisikeste ja tundmatute firmade kõrval ka suured ja tuntud ettevõtted, petuskeemid muutuvad aasta-aastalt üha keerulisemaks ning viimastel aastatel on sellesse ärisse üha jõulisemalt sisenemas organiseeritud kuritegevus.

"Kuriteo paneb toime see, kes tellib arvevabrikult teenuse ehk kuriteo täideviijateks on reaalselt tegutsevad firmad. Arvevabriku organiseerijad on kuriteole kaasaaitajad," selgitab maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Rain Kuus.

Põhja ringkonnaprokuratuuri majandus- ja korruptsioonikuritegude osakonna ringkonnaprokurör Andrei Voronin räägib, et kui aastaid tagasi olid käibemaksupettused valgekraede pärusmaa, siis nüüd on need muutumas kriminaalide kuriteoks. Arvevabrikuteenuse pakkumisest on saanud organiseeritud kuritegevuse oluline sissetulekuallikas.

Suurt sissetulekut võimaldav äri on ju hästi lihtne - sisuliseks tegevuseks on arve kirjutamine.

"Sageli ei anna ettevõtja, kes ostab sellist teenust, endale aru, et sellega annab ta oma ettevõtte andmed ja maine kurjategijate kasutusse. On olnud juhtumeid, kus teenuste kasutamisest pole enam võimalik loobuda," hoiatab Kuus.

Tema sõnul on käibemaksupettused sularaha saamise viisina levinud paljudes valdkondades, olles lisaks seotud muu pettusega, nagu solkkütuse legaliseerimine, varastatud metalli või metsa müük, kalapüük või ümbrikupalga maksmine.

Uurin Voronini käest, milline on keskmine arvevabriku klient. Tema sõnul ei olegi seda võimalik öelda, sest klientide hulgas on pisikesi ja suuri, tuntud ja tundmatuid ettevõtteid. "Suuremal ettevõttel on võimalus organiseerida vahele rohkem lülisid, muuta skeem keerulisemaks, mistõttu on selle lahtiharutamine väga raske," lisab ta.

IMG Konsultandi maksuvaldkonna juht ja Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees Ivo Raudjärv tõdeb samuti, et käibemaksupettuse skeemid muutuvad üha keerulisemaks: "Kuna maksu- ja tolliamet ja prokuratuur suudavad täna lihtsamad skeemid läbi hammustada, siis eks need seetõttu keerulisemaks muutuvadki."

Voronini sõnul võtsid teenusepakkujad veel kaks aastat tagasi 18protsendilisest käibemaksust 2 protsenti teenustasuks, kuid nüüd on see taks tõusnud kuni 8 protsendile.

OÜ Domehansa ning OÜ Kaisler juhatuse liige Henri Koitjärv pakkus lihtsa skeemiga arvevabrikuteenust. Ta koostas ning väljastas aastatel 2003-2005 äriühingute tellimusel OÜ Domehansa ja OÜ Kaisler nimel fiktiivseid arveid, et ettevõtted saaksid näidata neid oma raamatupidamises. Ettevõtted arvestasid fiktiivsetel arvetel märgitud käibemaksu maksuametile igal kuul esitatavates käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu hulka, mis on õigus tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata.

Seejärel, et teeselda näilikult tehingute toimumist, kandsid tegutsevad ettevõtted fiktiivsete arvete alusel raha maksupettuse toimepanemiseks loodud OÜ Domehansa ja OÜ Kaisler arvelduskontodele, misjärel võttis Koitjärv sularahaautomaatidest raha kohe välja ja tagastas ettevõtete juhtidele.

25. augustil karistas Harju maakohus kokkuleppemenetluse korras Koitjärve ühe aasta ja kahe kuu pikkuse vangistusega, millele liideti 2004. aastal Rapla maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa. Liitkaristusena sai Koitjärv seega kolm aastat ja seitse kuud vangistust.

25. aprillil sel aastal peeti kahtlustatavatena kinni kuus isikut, kes on seotud OÜ Loksatrade käibemaksupettustega. Ettevõttele müüsid metalli neli äriühingut, mis ostsid seda kokku eraisikutelt ja firmadelt sularaha eest. Seadus seda teha ei luba.

Maksuametile esitasid firmad valeandmetega käibedeklaratsioone, et vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksusummat. Maksukohustuse vähendamiseks kasutati mittetegutsevaid äriühinguid, kelle kontodele kanti fiktiivsete arvete alusel raha, mis siis kohe sularahas välja võeti.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Rain Kuus ütleb, et firma ostis metalli kokku nii eraisikutelt kui ka äriühingutelt sularaha eest, esitades samas maksuhaldurile käibedeklaratsioone, kus näitas valeandmeid. Selline tegevus võimaldab muu hulgas riskivabalt realiseerida ka varastatud metalli.

Äriregistri andmetel on Loksatrade omanikeks ning juhatuse liikmeteks Artur Kamaljan ning Aleksandr Šitikov. Meestele kuulub veel OÜ Nerobalt, mille omanike hulka kuulus ka kuni eelmise aaasta suveni Janek Loomus.

Uurimist juhtiva Põhja ringkonnaprokuratuuri prokuröri Andrei Voronini sõnul on pooleli Loksatrade'i juhtumiga seotud isikute suhtes 2004. aastal algatatud kriminaalmenetlus analoogses käibemaksupettuses, siis olid loosse segatud OÜ Palolist ja OÜ Scanmatik Grupp.

Palolisti juhatuse liige on Aleksandr Presnjakov, kes oli firma osanik kuni 2004. aasta aprillini. Siis sai firma omanikuks põhiharidusega Jõhvi elanik Deniss Savvatejev, kellele Tartu maakohus määras eelmise aasta aprillis kaks kuud vangistust selle eest, et ta püüdis Tartu Kaubamajas salaja ära võtta paari kingi, asendades need oma vanadega. Savvatejevile kuulub ka OÜ Krossando Grupp, mis on registreeritud samale aadressile kui OÜ Nerobalt.

Scanmatik Grupi ning OÜ Winstor osanik ja juhatuse liige on teine Jõhvi elanik Aleksei Kobrijev, kes omandas osaluse Scanmatik Grupis 2004. aasta kevadel Sergei Rešetnjovilt. Kobrijevit on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, viimati selle eest, et varastas eelmise aasta alul Jõhvi OG Elektra kauplusest seitse tahvlit šokolaadi.

Voronini sõnul on tänaseks arvevabriku asjas kahtlustatavatest vahi alla jäänud üks mees.

Loksa linnapea Andres Kaarmann teab, et politsei ja maksuamet tegid kevadel Loksatrade'i kontoris läbiotsimise. Mõned aastad tagasi Loksal ka baari pidanud Kamaljan ja Šitikov ei lasknud eriti välja paista, et on miljoneid teeninud - autod on neil Kaarmanni sõnul keskpärased.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing