• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Noored ei väljenda oma soove

    Noore põhikooliõpilasena oli mul enda suhtes ideaalne tulevikuvisioon nagu kommunistlikel riikidel majandusplaan. Viisastakus olid utoopilised eesmärgid, mille poole püüdlesin.
    Arvasin end teadvat täpselt, millistele ainetele tuleb keskenduda, milliseid lisakoolitusi on vaja ja kellega suhelda, arvestades eestlaslikku onupojapoliitikat.
    Õpetajad pidasid ambitsioonikust heaks endeks ning ka vanemad hingasid kergendatult, kui mõistsid, et laps on asunud iseteadlikule teele. Endalgi oli strateegiaga kuidagi turvalisem tunne.
    Nüüdseks pean tunnistama, et kolmandas klassis tehtud plaanid ajavad mind naerma. Kunagised püüdlused ei mahu nähtavasti enam reisimisega avardunud maailmapilti. Eks ka väärtused ole aastatega muutunud. Meedia on mõjutanud, sõbrad, õpetajad...
    Tõsi, pean siiani lugu eesmärkidest kui sellistest, kuid tekkinud reaalsustaju on tollastele ideedele kriipsu peale tõmmanud. Olles nüüdseks abituuriumis, on mul villand portfellidega ringi tormavatest eakaaslastest; neist, kes jooksevad esimesse mainekasse ülikooli suvalisele populaarsele erialale ning kuulavad loenguid selleks, et paar aastat hiljem baka pooleli jätta ja eriala vahetada.
    Ühiskonna poolt ette söödetud mudel, et keskkoolile järgneb ülikool jne, on täiesti aegunud. Riigi majanduslikes huvides on loomulikult hea, kui kvalifitseeritud töökäsi toodetakse pöörase tempoga, ent see pole ainuõige.
    Noored rabelevad eksamitulemuste pärast ega julge karjäärihaidest vanematele tunnistada, et nad võib-olla ei tahagi nende ootusi täita mingit eriala õppides. Selle debiilsus väljendub kas või uudises noormehest, kes avas tule kaasõpilaste ja enda pihta, sest kool oli temas tekitanud alaväärsuskompleksi ja hirmu tuleviku ees.
    Me pole midagi nii üksi. Nõustamiskeskustes ei tööta just soolapuhujad. Töövarjupäev on ka selleks, et me näeks vahetult tööelu. Võimalusi on palju, tuleb vaid ise huvi üles näidata ja mitte lasta end heidutada.
    Akadeemilise puhkuse võtmine ja lulli löömine võib osutuda pikas plaanis tasuvamaks kui kursuse sessidel skoorimine. Või mis teie sisetunne ütleb?
    Autor: Joonatan Allandi
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tehnopoli juhtivtöötajad: ainult kontoripinnast ei piisa, kliendid ootavad terviklahendust ja kogukonda
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Kinnisvaraarenduse konkurentsivõimelisuse saavutamiseks läheb tarvis lisaboonuseid, mis ettevõtteid kõnetavad, kirjutavad teadus- ja ärilinnaku Tehnopol kinnisvarajuht Tarmo Loog ja äriarendusjuht Martin Goroško.
Lennukikütuse hind vallutab Euroopas uusi kõrgusi
Vastupidiselt ootustele on lennureisimine omikronitüvele hästi vastu pidanud ja viinud Euroopas lendu ka lennukikütuse hinna.
Vastupidiselt ootustele on lennureisimine omikronitüvele hästi vastu pidanud ja viinud Euroopas lendu ka lennukikütuse hinna.
Venemaa gaasijuhe kuumutab Saksamaa koalitsiooni lõhenemist
Venemaalt Saksamaale kulgev gaasijuhe Nord Stream 2 on juba löönud kiilu Saksamaa ja USA vahele ja külvanud lahkarvamusi Euroopas. Nüüd, mil kasvab hirm, et Venemaa ründab Ukrainat, on sellest saanud tüliõun ka Saksamaa valitsuse sees, kirjutab Financial Times.
Venemaalt Saksamaale kulgev gaasijuhe Nord Stream 2 on juba löönud kiilu Saksamaa ja USA vahele ja külvanud lahkarvamusi Euroopas. Nüüd, mil kasvab hirm, et Venemaa ründab Ukrainat, on sellest saanud tüliõun ka Saksamaa valitsuse sees, kirjutab Financial Times.
Tallinnas toovad suurprojektid ehitajatele lähiaastail 800 miljoni euro eest tööd
Lähema viie aasta jooksul suunatakse mõne avaliku sektori suurobjektiga niigi kuumale ehitusturule sadade miljonite eurode väärtuses tellimusi.
Lähema viie aasta jooksul suunatakse mõne avaliku sektori suurobjektiga niigi kuumale ehitusturule sadade miljonite eurode väärtuses tellimusi.