Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti ei ole Euroopas konkurentsivõimeline
Euroopa riikide konkurentsivõimet hindava
raporti kohaselt on suur lõhe Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Uued liikmesriigid
pingutavad, et läbi lüüa rahvusvahelistel turgudel.
Riikidest on kõige konkurentsivõimelisem Soome, järgnevad Luxembourg, Šveits, Norra, Taani. Nimekirja lõpus on Läti, Leedu ja Eesti, kirjutas EurActiv.com.
2006. aasta Euroopa konkurentsi indeksi kohaselt on uued liikmed tunduvalt vähem konkurentsivõimelised kui keskmine Euroopa riik. Indeksit avaldab Suurbritannia Sheffieldi Ülikool ja USA George Washingtoni Ülikool.
Esimest korda oli kõige konkurentsivõimelisem Brüssel, edestades tänavust teise koha omanikku Helsingi Uusimaa regiooni. Pariisi regioon Ile de Franse oli kolmas ja Stockholm neljas.
Suurim tõusja on Hispaania, kus kõigi regioonide koht edetabelis paranes. Saksamaa ja Holland langesid tabelis.
Indeksi koostamisel vaadatakse SKPd (sisemajanduse koguprodukti), tööjõu tootlikkust, töötuse määrasid ning investeeringuid ja tööhõivet uurimisel ja arendamisel, patendi taotluste arvu, transpordi infrastruktuuri. Võrreldi 118 piirkonda. Uurimus näitas, et ainult Praha (7. koht) Bratislava (10. koht) ja Közép-Magyarorszg regioon Ungaris, kuhu kuulub ka Budapest (47. koht), on üle keskmise konkurentsivõimelised.
Indeksi looja Robert Hugginsi sõnul näitab raport probleeme Euroopa konkurentsivõime parandamisel. "Regioonides, mille koht on edetabeli lõpus, puudub majanduse ja tööstuse infrastruktuur, mis on konkurentsivõimelisemate piirkondade tunnusjoon. Need piirkonnad on halva ühendusega ja nende toodang ei jõua peamistele Euroopa turgudele," lisas ta.