Merko tulemuste äkk-kasv oli oodatud

Baltimaade suurima ehituskontserni käibe upitas 1,01 miljardini ehitustegevust soosinud soe talv ja ka elamuehituse realisatsiooni tsüklilisus. Viimane andis peamise tõuke ka puhaskasumi hüppeks 35,4 miljonilt 91,4 miljoni kroonini.

Merko finantsdirektor Alar Lagus hindas tulemusi ootuspärasteks ja selgitas, et aasta tagasi teatatud arvestuspõhimõtete muudatuse järgi kajastatakse kogu korterite müügitulu ettevõtte kasumiaruandes pärast korteri valduse üleandmist ostjale.

"Muudatuse tulemusena toimub kogu arendusobjektilt saadava tulu kajastamine väga lühikese perioodi vältel ning selle tulemusena suureneb kasumi ja rentaabluse volatiilsus kvartali vahearuannetes," ütles Lagus. See tähendab, et kui varem jaotati korteritelt teenitud tulu mitme kvartali peale laiali, siis nüüd näidatakse saadud summasid korraga ühes kvartalis.

Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil nimetas Merko esimese kolme kuu finantsnumbreid "päris headeks", samas viitas ka tema raamatupidamispõhimõtete muudatusele.

"See muudab aruandluse natuke raskemini jälgitavaks. Nagu arvata oli, võivad need kvartaalsed kõikumised olla väga suured," soostus Danil ning täiendas: "Nende esimese kvartali numbrite peale ei maksaks kohe eufooriasse minna."

"Siin peaks täpsemalt vaatama, mis nende äkiliste numbrite taga peitub, sest muidu on suur oht üle reageerida," andis ta ka suunise tulemuste peale aktsiaostu plaanivatele investoritele.

Ka LHV veebitoodete juhi Alo Vallikivi arvates ei tohiks pealtnäha suurt kasvu näidanud numbrite põhjal teha kiireid järeldusi.

"Ootaksin hea meelega Merko enda juhtide kommentaari," lausus ta ning tõi kasumi äkksööstu ühe võimaliku põhjusena välja Tornimäe korterelamu projekti täieliku või osalise lõpetamise.

"Informatsiooni on natuke liiga vähe, et seda nüüd otseselt kinnitada või ümber lükata, et see üks objekt tulemust nii tugevasti mõjutas," vihjas Vallikivi antud esialgse hinnangu võimalikule paikapidamatusele.

Eesti kõrval kiitsid nii Vallikivi kui ka Danil aga Merko arenguid Lätis ja Leedus.

"Mis puudutab käibenumbreid Lätis ja Leedus, siis seal on väga positiivsed trendid. Hea meel on just Leedu arengute üle," märkis Hansabank Marketsi analüütik Danil ning lisas, et Lätis võivad riskid seoses probleemidega makropildis kasvada.

Kõige kiiremat tõusu näitaski Merko käive just Leedus, suurenedes 187% võrra, eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes kosus aga Lätist saadud käive 46%.

Danili sõnul Merko lähituleviku pärast muretsema ei pea. Tema arvates võib signaale marginaalide langusest näha alles kolmandas-neljandas kvartalis, kui sedagi.

"Pigem on küsimus, mis järgmisel aastal saab," täheldas Danil.

Danili lähituleviku visiooni jagab ka Alar Lagus, kelle hinnangul juhib lühiajaliselt turgu jätkuvalt tugev nõudlus.

Samas arvab Lagus, et pikas perspektiivis võib ehituse pikka aega jätkunud kiire kallinemine hakata kasvu pidurdama.

"Merko areneb eeldatavasti koos turuga, Balti suurima ehitusettevõttena võib firma mastaabiefektist tulenevalt areneda ka turu keskmisest veidi kiiremini," oli Merko finantsdirektor siiski optimistlik.