Ukraina Kumanets

Kumanetsi on mõnevõrra raske märgata, see asub teisel korrusel. Ja ka sinna sattuda on keeruline, Kumanets on lahti ainult nädala teisel poolel: neljapäeva õhtupoolikul, reedel, laupäeval ja pühapäeval.

Kunagi võis selles majas elada rikas kaupmees ja esimest restoranisaali kasutas temagi tõenäoselt söögisaalina.

Arhitekti suurest joonest annavad tunnistust sambad ja laekarniisid. Kadunud hiilgust on täiendatud rustikaalsete lisanditega - keset ruumi seisab vanker, millega pigem heinu kui inimesi veeti. Ja seintele on maalitud Ukraina külapilte. Ukraina olustikku lisavad mustritega laudlinikud ja riiulid, kus rahvuslik keraamika. Kumanets tähendavat ukrainapärast teekannu, see imelik ümmargune rattakujuline kann on riiulil täitsa olemas.

Kas pannkoogid musta kalamarjaga, mille portsjon maksab 2150 krooni, viitavad Ukraina ülikute kõrgköögile või on see moodne ettekujutus kulinaarsest õnnest? Sellest kõrgemale hinnad enam ei lähe, enamik sakuskasid jääb saja ja kolmesaja krooni vahele, lihtsamad soojad suupisted 70 ja 80 krooni vahele, supid 80 ja 90 krooni vahele.

Isiklikust kogemusest tean muljeid jagada kapsarullidest, boršist ja talupoja lambapajast.

Kapsarullid olid eelroaks, kaks rulli 87 krooni eest - maitsetu täidis ja liiga pehmeks hautatud kapsas. Talupoja lambapada oli nime vääriline: väga rasvane, väga lihane, oleks leiba laual olnud, oleks rasvase pajaroaga ehk paremini toime tulnud.

Borš kannatas liigse soolasuse all ja muud maitset nagu polnudki, aga selle lisandiks oli erakordselt maitsev väike pampuška - saiake, millel sulanud pekitriip keskel. Menüü oli kirja pandud rahvusrestoranile vääriliselt: kõigepealt omaenda ehk ukraina keeles, siis vene, siis eesti, soome ja inglise keeles.

Pampuškadega oli mõningaid probleeme: ukraina keeles pampuškad, vene keeles seesama, ka eesti keeles pampuškad. Soome keeles Ukrainalainen borsh silavan kanssa ja inglise keeles Ukrainian borch with bacon fat.

Arvasime, et saame pekitükkidega borši ja olime valmis eksootikale vapralt vastu astuma. Nii et kui supist peekonirasva ehk pekki ei leidnud, olime päris pettunud. Ettekandjalt saime teada, et pampuška polegi pekk, vaid hoopis mõnus ümmargune saiake, mis boršiga koos toodi.

Nii et toidu-maitseküti jahimaa Kumanets vist ei ole. Omapärase miljöö või eriliste veinide otsingul tasub Kumanetsi sisse põigata küll - siin on ilus valik Odessa vahuveine ja Massandra veine. Kõiki veine saab ka klaasikaupa tellida.

Ainuüksi klaasikese Krõmeres Oreanda pärast tasub Ukraina kulinaarsest saatkonnast läbi astuda. Ja loodetavasti pakub teilegi veini sama lahke ja hoolitsev ettekandja, kui meil juhtus olema.