Kuivõrd taandub tänavu eelmise aasta aprillisündmuste mõju Eesti transpordi- ja transiidisektoris?

Tänavu aasta Eesti transiidis olulisi muutusi ei toimu. Need kaubad, mida sai koheselt ümber suunata, suunati juba aprillisündmuste järgselt mujale.

Uued Eesti transiidimahu vähenemised toimuvad 2009. aastal, kui Ust-Lugas valmib 8 miljoni tonnise võimsusega masuuditerminal, ro-ro- ja konteinerterminal ning käiku võetakse multifunktsionaalne üldkauba terminal.

Konteinerite mahu olulist kasvu läbi Eesti ma ei näe, sest ka konteinerid peavad liikuma üle piiri. Piiriületuse infrastruktuuri meil aga ei arendata.

Hoopis Riia Sadam sõlmis kasvava ida-lääne suunalise konteinerveo kindlustamiseks ASiga Transkonteiner kokkuleppe 2 miljoni TEU võimsusega konteinerterminali ehitamiseks Riiga. Läti transpordiminister nimetas seda kokkulepet strateegiliseks.

Võib eeldada, et teatud osa transiidist on Eesti jaoks jäädavalt kadunud (nt söe, väetiste ja osa kütuste vedudest). Edaspidine kasv pole siiski välistatud ning transiidis osalevad ettevõtted teevad ka selle nimel tööd, et kaubamahtusid taas suurendada. Suuremad lootused on seotud konteinervedude arendamisega, kuid olulistest edusammudest on veel vara rääkida.

Vene turuga seotud üldise olukorra paranemist ei oodata ka sellel aastal. Transiitmahtude langus jätkub aasta esimesel poolel, seda valdavalt nafta ja naftasaaduste ning kivisöe transiidi vähenemise tõttu (kuna 2007. aasta alguses leidis aset transiidi hoogne kasv).

Aasta teisel poolel võib oodata Venemaalt saabunud transiitmahtude stabiliseerumist.

Madal transiidinõudlus mõjutab kogu transpordisektorit (ja ennekõike raudtee- ja sadamate operaatorite tegevust) negatiivselt - tööhõive, käive ja kasumlikkus transiidisektoris ilmselt langeb.

Lisaks mõjutab 2008. aastal transporditurgu ka majanduskasvu üldine aeglustumine. See toob omakorda kaasa kaubavoogude vähenemise, konkurentsi teravnemise ja kulude kasvu.

Autor: ÄP