Majandust jahutav lisaeelarve läheb töösse

Peaminister Andrus Ansip kinnitas eile riigikogu ees, et kui usk negatiivse eelarve menetlemisse ja selle tervendavasse mõjusse majandusele on nii tugev, siis tuleb see valitsusel kiiresti ka koostada. Ta lisas siiski oma varasemaid seisukohti peegeldades, et kui praeguse prognoosi järgi peab valitsuskulusid kärpima 3,1 miljardi võrra, siis sügisel võib selguda, et puudujääk on näiteks 6,2 miljardit krooni.

"Igal juhul peame praegu langetama otsused 3,1 miljardi krooni ulatuses. Minu jaoks ei ole kindlasti see mingisugune ülimalt põhimõtteline küsimus. Kui inimesed arvavad, et me peame tegema iga kuu ühe lisaeelarve, siis põhimõtteliselt võib ka nii, aga ega see erilisest tõsiseltvõetavusest ei kõnele," rääkis Ansip.

"Tegu pole kiirustamisega, meie seisukoht oli algusest peale selline, et negatiivne lisaeelarve tuleb teha enne suve," ütles IRLi peasekretär ja riigikogu rahanduskomisjoni liige Margus Tsahkna

"Ah et tuligi see otsus," sõnas Teede REV-2 nõukogu esimees Peeter Vilipuu, kellele oleks Ansipi esialgne plaan kulude kärpimisega piirduda rohkem meeldinud. Vilipuu ei pidanud valitsuse otsust negatiivse lisaeelarve kasuks siiski halvaks uudiseks, vaid ütles, et kulude kärpimine aitab majandust ikka rohkem kui vastupidine tegevus.

Ta lisas, et riigiprojektidelt vabaneb nüüd hoopis ehitustööjõudu ja eraisikutele muutub seetõttu ehitamine odavamaks. "Asi läheb normaalseks, iga ehitusmees ei saa enam peadirektori palka küsida," jäi Vilipuu optimistiks.

Negatiivset eelarvet ei oodanud ka Standardi juht ja tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ning Sillamäe Sadama nõukogu esimees, endine peaminister Tiit Vähi. Samas rõhutas Veskimägi, et kulude kärpimine on igal juhul õige tee, laites maha Arengufondi nõukogu esimehe Indrek Neivelti soovituse kasutada reserve, kuni majanduskasv on veel üle 3 protsendi.

Neivelt soovitas laupäevases Eesti Päevalehes mõelda eelarvetulude kogumisega hätta jäänud riigil reservide kasutamisele, kuna need odavnevad praegu 10 protsenti aastas.

Vähi sõnul oldi 2007. aasta eduka esimese poolaasta tulemuste põhjal tänavust eelarvet koostades ülioptimistlikud ja muutusi majanduses ei nähtud. "Peeti pidu, lubati 20protsendilist palgatõusu kõigile, öeldi, et transiiti pole vaja, kuna Eesti on niigi rikas riik. Nüüd on tulemus käes," sõitles Vähi.

Pole mõtet kulusid piirata novembris, vaid ikka eelarveaasta alguses. Mul on sisuliselt vaja kulude kokkuhoidu, aasta teisel poolel pole enam kulusid, mida piirata.

Lõpliku seisukoha paneme paika 17. aprillil valitsuskabinetis.

Sügiseks oleme valmis erinevateks arenguteks, halvemate stsenaariumide jaoks on riigil ka reserve.