Globaalne aadrilaskmine

Ainuüksi viimase kuu jooksul on globaalsed aktsiaturud kaotanud oma väärtusest maksimaalselt poole, Tallinna börs ligi kolmandiku. Eile käis mõningatel turgudel nii kõva väljamüük, et aktsiatel kadusid ostuhuvilised sootuks ning mitmel börsil peatati kauplemine. Näiteks Vene aktsiaturgu ei avata enne homset.

Teisipäeva hilisõhtul langesid Wall Streetil juhtivad aktsiaindeksid üle 5 protsendi, mispeale statistikud tõdesid vaid, et hullemat aastat kui tänavune pole USAs nähtud pärast 1937. aastat.

Eile müüsid Tokyos investorid aktsiaturu alla enam kui 9 protsendi võrra ning aktsiahindadest haihtus vähemalt 250 miljardit dollarit. Viimati nägid tõusva päikese maa investorid hullemat kukkumist 1987. aasta börsikrahhi päevil.

"Tegemist oli ahelreaktsiooniga," kommenteeris Daiwa Securitiese SMBC Co. Ltd. tegevjuht Kazuhiro Takahashi USA turgude mõju levimist teistele aktsiaturgudele, kirjutas uudisteagentuur AP. "Keegi ei tea, millal lõpeb käimasolev kriis. Investoreid aga hirmutab kasvav ebakindlus ülemaailmse krediidikriisi ees."

Indoneesia, Venemaa, Rumeenia ja Ukraina panid eile kauplemise börsil seisma, kui aktsiaturu indeksid olid prantsatanud 10 või enam protsenti. Rahvusvaheline Valuutafond andis teada, et maailma suurimad pangad võivad järgmiste aastate jooksul vajada 675 miljardit dollarit lisaraha, et taastuda krediidikriisist.

"Paanikamüük jätkub," ütles Soulis paikneva Mirae Asset Investments Co varahaldur Yoo Byung Ok. "Turgude abistamised ei mõju," lisas ta. UOB-OSK Asset Managementi investeerimisjuht Jason Chong rääkis Kuala Lumpuris Bloombergile, et silmapiiril on kogu maailma majanduslangus. "Ei ole kuidagi võimalik varjata finantskriisi mastaapsust," märkis ta.

Eilne päev algas aktsiaturgude kukkumisega, ajendatuna kartusest, et krediidikriis hävitab veel panku ja et majanduskasvu aeglustumine vähendab vajadust ka ekspordi järele. Et olukorda veidigi leevendada, langetas eile erakorraliselt seitse keskpanka eesotsas USA Föderaalreservi ja Euroopa Keskpangaga baasintressi. Uudis jõudis keskpäeval korra Euroopa aktsiaturgude languspilved hajutada, kuid pärast väikest kergendust jätkus langus uue hooga.

Üleüldise languse eest ei olnud kaitstud ka Balti aktsiaturud. Eile langes Tallinna börs 7 protsenti, Vilniuse börs veelgi enam - 8 protsenti.

Business Weeki ajakirjanik Ben Steverman kirjutas, et kõikidel arenevatel turgudel on üks ja sama probleem, nimelt võtavad kriisi ajal investorid nn kõrge riskiga piirkonnast raha välja. "Ja vaesemaid arenenud turge nähakse palju riskantsemana kui arenenud riikide omi," märkis Steverman.

On väga vähe inimesi, kes kuu aega tagasi nägid ette, et meid tabab selline olukord. Sellisel turul on vähe võitjaid.

Kui võrrelda seda 1930. aastate suure depressiooniga, siis praegune kriis on globaalne. Selle pärast on vaja ka globaalsemaid otsuseid, mitte individuaalset mõtlemist.

Minu soovitus väikeinvestoritele: lähtuge J. Krossi sõnadest "ma ei oleks eestlane, kui ma usuks igasugust loba, prognoose, horoskoope". Skeptiline hoiak ei passi mitte ainult kõikvõimalike positiivset tulevikku ennustajate suhtes, vaid ka nende suhtes, kes tulevikku ainult mustemates värvides kujutavad.

Mina olen meie hallatavas fondis sellel nädalal liikunud pea täielikult investeeritud positsiooni, esimest korda selle aasta jooksul.

Aktsiate langust rohkem siiski ei usu, sest paljud aktsiad on langenud nende raamatupidamisväärtuseni. Kuid samas ei tormaks ka ostma, kuna praegu valitseb turul segane olukord, ning asjade selginemiseni lükkaks aktsiaoste edasi. Kui sa midagi ei tee ehk aktsiaid ei soeta, siis ei ole võimalik ka vigu teha.

Paanikas ei soovita kellelgi tegutseda. Kes tahab praegu väljuda, see leiab kindlasti ka paremaid Baltimaade turult väljumise võimalusi.

Kardetakse, et senise kasvu taustal on meie süsteem eriti haavatav ning saab kõvasti pihta. Baltimaades, aga eriti Leedus on selge paanika ning langus on seotud ka positsioonide sundmüügiga.

Autor: Virge Lahe