Kallas: mina jätaks maksud puutumata

"Kui te tõstate makse, siis kes maksma hakkab, kus need maksjad on?" ei pidanud reedel ajakirjanikega kohtunud Kallas seda mõtet mõistlikuks.

Kergekäeliselt ei kiirustaks ta järgima ka OECD nõuannet loobuda jaotamata kasumi maksuvabastusest. "Ma arvan, et see ettevõtte tulumaksuvabastus on olnud Eesti majandusele väga positiivne, eriti väikesele ja keskmisele ettevõtlusele," ütles Kallas. "Kui see ära kaob, siis see on negatiivne signaal."

Praegu peaks hoopis mõtlema, kus on need loomingulised jõud, mis majanduse uuesti käima panevad. "Kus on see ettevõtlus ja tööjõud, kes on võimeline hoopis uuel ringil alustama ja uut ringi edasi viima. Valitsus ei tohiks midagi teha, mis tõkestaks uue laine tulekut," ütles Kallas, nimetades ühe potentsiaalse valdkonnana n-ö rohelist majandust.

Kommenteerides ettepanekuid tulla Euroopa Liidu uutele liikmesriikidele vastu ning leevendada eurole ülemineku tingimusi, kordas Kallas komisjoni seisukohta, et euroga liitumise reeglite muutmine on välistatud.

"Kui reegleid lõdvendatakse, siis see lõdvendamise protsess läheb kontrolli alt välja," põhjendas Kallas. "Lõdvendamise huvilisi on tegelikult väga palju," lisas ta.

Samuti ei kavatse Euroopa Komisjon majandusraskustes Ida-Euroopa jaoks kokku panna ühtset kriisikava, mida äsja soovitas teha Rahvusvaheline Valuutafond. "Kriisile reageerimine on olemas, kuid see saab olla vaid riigipõhine," ütles Kallas. Vanas Euroopas on näiteks Iirimaa ja Suurbritannia suuremaski hädas kui mõni Ida-Euroopa riik.

Küsimusele, kas uuenenud mandaadiga IMFil võiks mingit rolli olla Eestis, vastas Kallas, et "praegu küll mitte". Euroopa Liidu riike aitab kõigepealt Euroopa Liit ise ja vahendid selleks on olemas. Ka Lätile, Ungarile ja Rumeeniale osutatud abis on Euroopa Liidu rahaline panus oluliselt suurem kui IMFil, märkis Kallas.