Liikmesriigid nõuavad kärpeid ka ELi eelarves

ELi 2011. aasta eelarve eelnõus, mille maht on 142,6 miljardit eurot, nõuavad liikmesriigid vähemalt 800 miljoni euro kärpimist, mis lõviosas tuleksid ELi institutsioonide tegevuskulude vähendamisest.

Paljudes riikides köeb rahulolematus, et Brüsseli mõjuala muudkui laieneb ja ELi ametnike palgad tõusevad, liikmesriike aga manitsetakse defitsiite kärpima.

Läinud nädalal Taani peaministriga ühise pressikonverentsi andnud Briti peaminister David Cameron ütles, et tahab hea seista selle eest, et Euroopa Liidu eelarve tulevikus pigem väheneb kui suureneb.

Tüli Euroopa Komisjoniga euroametnike palkade üle, kus liikmesriigid ei andnud heakskiitu 3,7%lisele palgatõusule, on lahenduse leidmiseks kohtus.

Komisjon väidab omalt poolt, et ELi tegevusvaldkonnad on laienenud ning rahastamine peab uute vajadustega sammu pidama.

ELi eelarve tuludest tuleb ligi neljandik tollimaksudest, ülejäänud raha tuleb otse liikmesriikide eelarvest. Aastaid on mängitud ka nn Euroopa maksu ideega. Praeguse eelarvevoliniku Janusz Lewandowski viimased väljaütlemises selles osas pälvisid mitmelt suurelt liikmesriigilt kiiresti negatiivse reaktsiooni.

Pea pool ELi eelarverahast läheb põllumajandustoetustena liikmesriikide talunikele ja maaomanikele tagasi. Ülejäänud osa moodustavad toetused ELi vaesematele liikmesriikidele, teadusprojektidele, rahvusvahelise abi programmidele, erinevatele fondidele, mõttekodadele jm asutustele. ELi administratiivkulud moodustavad eelarvest suhteliselt väikese osa ehk 8 miljardit eurot, millele tulevaks aastaks küsiti 4,4% lisa.

Liikmesriigid kärpisid küsitud summa 8,3 miljardit eurot 8,1 miljardile (kasv 2,5%), lõigates eriti komisjoni eelarvet (küsitud 2,9%-se kasvu asemel on liikmesriigid nõus kulude kasvuga vaid 0,7%). Ka ei kinnitanud liikmesriigid ELi ametnike lastele loodud koolide eelarve suurendamist 13% võrra, vaid kärpisid kasvu 4,2%-le.

Esimest korda osaleb tänavu komisjoni esitatud eelarve-eelnõu arutamisel ka Euroopa Parlament, mis tõenäoliselt tahab kulutusi pigem suurendada. Arutelud tulevad pingelised – rida liikmesriike pole rahul ka kärbitud eelnõu numbritega.