Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Advokaat: maksumaksjast saab teerulliga üle sõita
Praegu saab maksuhaldur maksumaksjast lihtkirjade saatmisel teerulliga üle sõita, kommenteeris maksuadvokaat Vahur Kivistik.
Teema korralagedusest oluliste ja delikaatsete materjalide käitlemisel ning õiguste rikkumisest on muidugi palju laiem, märkis Kivistik ja ütles, et kaduma lähevad mitte üksnes maksuhalduri saadetud lihtkirjad, vaid ka maksuteemaliste kriminaalasjade materjalid, jälitusprotokollid ning helisalvestised.
Järgneb Vahur Kivistiku kommentaar.
Maksukorralduse seadus annab maksuhaldurile väga laiad võimalused kättetoimetamise viisi valida. Nii võib amet isegi maksuotsuse, millega määratakse miljoneid kroone täiendavalt tasumisele kuuluvaid makse, saata lihtkirjaga. MKS § 54 lg 6 kohaselt loetakse juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks, kui Eesti piires on selle saatmisest möödunud viis päeva ja välismaale saatmisest 30 päeva. Sama paragrahvi esimese lõike kohaselt valib maksuhaldur ise, millist kättetoimetamise võimalust kasutada.
Märgata on maksuhalduri totaalset püüet kulusid kokku hoida, mis on viinud dokumentide kättetoimetamisel kõige odavamate lahenduste kasutamisele.
Ilmselt ei ole praegune kord, mis annab kättetoimetamise viiside vahel otsustamise võimaluse maksuametnikule, piisav. Ehkki postiasutused töötavad tavaliselt hästi, võib rumala juhuse tõttu lihtkirjaga saadetud tähtis dokument adressaadini mitte jõuda. Tuleb mööndusteta tagada, et maksumaksja saaks dokumendid kätte, võimaldamaks täita oma kohustusi ja realiseerida oma õigusi, sealhulgas kaebeõigust. Samal ajal tuleb kindlustada, et delikaatse sisuga dokumendid ei satuks kõrvalistele isikutele. Praktikas on olnud vaidlusi, kus vaieldakse mitte maksuotsuse sisu üle, vaid küsimuses, kas dokument on maksumaksjani jõudnud. Kehtiv regulatsioon ei kaitse maksumaksjat rumala juhuse, ametniku pahatahtlikkuse või lohakuse eest. Võime konstrueerida näite, kus lohakas kantseleiametnik registreerib küll kirja postiprogrammis, kuid jätab selle saatmata või paneb valesse ümbrikusse. Või torkab hajameelne postiljon kirja valesse postkasti. Maksumaksja saab oma õigusi kaitsta üksnes juhul, kui dokument tõesti temani jõuab, mitte aga siis, kui see loetakse kättetoimetatuks nagu seadus sätestab.
Praegune kättetoimetamise regulatsioon sõidab maksumaksja õigustest teerulliga üle. Üheks lahenduseks võiks olla kiiresti kehtestatud täiendavad reeglid olulisemate ja sensitiivsemate dokumentide kättetoimetamiseks.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.