Arco Vara lohistab Swedi ja Tederit kohtute vahet

Arco Vara nõuab Tederilt tagasi enam kui 100 miljoni kroonist võlga. Võimalik kokkulepe on laual juba pikemat aega, ent ripub juuksekarva otsas, sest kumbki pool ei soovi piisavalt teisele järele anda. Tederi sõnul on paari nädala küsimus, kas ta saab Arcoga kokkuleppele või mitte. Kindlasti ei paku Teder Arcole tagasi kogu võlga ehk 128 miljonit krooni, mille viimane kohtus välja võitles.

"Nõude väärtus on langenud. Kui Arco paari nädala jooksul meiega kokkuleppele ei saa, siis meid see nõue enam ei huvita!" teatab Teder.

Tüli on Arco initsiatiivil päädinud peaaegu aasta kestnud kohtusaagaga, kuhu on tiritud Tederile laenu andnud Swedbank, kohtutäitur Kristiina Feinman ja sundmüüki paisatud kinnistute uued omanikud.

Tüli põhjus on eelmise aasta lõpus toimunud enampakkumine, kus suurima võlausaldaja Swedbanki nõudmisel müüdi 225 miljoni krooniga Tederi firma Celia Crowd ainus vara - Tallinna südalinnas Admiraliteedi basseini ääres asuvad kinnistud. Arco Vara, kel tol hetkel polnud veel kaitstud nõuetki, jäi pika ninaga.

Tegelikult tõstis Swedbank laenu lihtsalt ühest taskust teise, sest enampakkumisel kinnistud ostnud Tederi tuttavatele kuuluv ehitusfirma sai ostuks üle 200 miljoni krooni laenu Swedbankist. Eelmise aasta lõpus oli kinnisvarasektorisse laenamine tabuteema. Ometigi oli Swedbank valmis ühele tundmatule ehitusfirmale andma hiigellaenu.

"Kui Swedbankil on valida toimiva või mittetoimiva laenu vahel, siis valime loomulikult toimiva laenu," kommenteerib Swedbank.

Eriskummaline pilt avaneb enampakkumiselt kinnistud ostnud ärimeeste ja Swedbanki vahel sõlmitud notariaalsest lepingust. Kinnistute uus omanik DeltaMax Group on nõus tingimusega, et lisaks tema poolt Swedbankist võetud ja tulevikus võetavatele laenudele on äsja soetatud kinnistud tagatiseks ka kahele Hillar Tederi firmale juba sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatele laenulepingutele. Need firmad on kinnistu eelmine omanik Celia Crowd ja Küprosel registreeritud Filgate Credit Enterprises.

Tõenäoliselt on pank end kaitsnud võimaliku enampakkumise tagasipööramise eest, mida Arco Vara tulihingeliselt nõuab, või on kinnistute sisuline omanik endiselt Teder.

"Tegemist oli Swedbanki seatud tingimustega ja pank ei olnud nõus neist loobuma," kommenteerib DeltaMaxi üks omanik Aivar Nõu. Tema sõnul on äriplaanis arvestatud, et DeltaMax teenib kinnistute arendamisega piisava tulu, et hoolimata kõnealustest kokkulepetest kasumit teenida.

"Swedbankil oli vaja kinnistud löögi alt ära saada," väidab Arco Vara üks suuromanik Hillar-Peeter Luitsalu nüüd, mil tal on taskus 128 miljoni kroonine kohtus kinnitatud nõue Tederi firma Celia Growd vastu.

Swedbank kommenteerib kohtuvaidlust pressiesindaja vahendusel: "Milles probleem, peaks küsima ikka hagejalt, kuid võib-olla illustreerib põhjusi, miks praeguseks selline olukord on tekkinud, mullu novembris Äripäevas Arco Vara juhi Lembit Tampere öeldu, et Arco Vara vaidleb pangaga, kuna muud pole teha." Tampere iseloomustas selliste sõnadega pangas laenutingimuste üle kauplemist.

Kinnistutega seotud allikad väidavad, et kinnistute enampakkumise ainus pakkuja ja võitja maksis üle turuhinna. Näiteks tundis ostu vastu huvi ka ehitusfirma Skanska EMV, kes omab neljandikku kinnistutest, kuid ettevõtte juhi Andres Aaviku sõnul oli enampakkumise alghind liiga kõrge.

Vastupidisel arvamusel on Arco, kes on alghinna tõttu kohtusse läinud, väites, et see määrati liiga madal ja teisi võlausaldajaid kahjustav.

Kirjeldatud sasipuntra osalised küsivad, miks Arco Vara üldse enampakkumise tühistamist soovib, kui Swedbank esimese järjekoha hüpoteegi pidajana on eelisseisus.

"Kui enampakkumine tühistatakse, tühistub ka notariaalne leping ehk taastub enampakkumise-eelne olukord, kuid selle eripäraga, et laenuleping Swedbanki ja DeltaMaxi vahel ei ole tühistunud ning seega panga nõue Celia Crowdi vastu puudub, kuna pank on oma raha juba saanud," põhjendab Arco Vara juriidilise osakonna juht Rainer Osanik.

Arco Vara haistab võimalust, et Swedbank võib saada iseenda heitest selili löödud.

Kohtutäitur: Arco väited on laim

Arco Vara suuromanikud on algusest peale kahtlustanud, et Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman mängis pahatahtlikult Swedbankiga kokku, korraldades südalinna kinnistute enampakkumist ebakorrektselt ja börsifirma kaebusi eirates. Feinman nimetab sellist juttu laimuks.

"Arco Investeeringute väide, et kohtutäitur mängis kellegagi kokku, on selge laim. Kedagi ei tohi teadlikult halvustada ja tema kohta vale infot jagada," sõnab Feinman.

Arco Vara suuromaniku Hillar-Peeter Luitsalu sõnul esitas Arco kõigile tehingu juures viibinud isikutele kirjaliku avalduse, milles viitas, et enampakkumine korraldatakse ajal, mil see on juriidiliselt keelatud ning tehingu osapooled käituvat tehingut sõlmides ilmselgelt pahauskselt. "Kahjuks ei võetud meie juttu kuulda," ütleb ta.

"Leian, et ei ole seadust rikkunud ning olen toiminud nimetatud täitemenetluses seaduslikult ja eetiliselt ning erapooletult," väidab Feinman omakorda.

Swedbank ütleb täituriga kokkumängu süüdistuse peale, et neile teadaolevalt on justiitsministeerium kontrollinud kohtutäituri ametitegevust nimetatud täiteasja läbiviimisel, kuid rikkumisi ei tuvastatud. Nii see tõepoolest oli, kuid Arco Vara on vahepeal esitanud juba korduvkaebuse, millele ministeerium vastas, et saab täituri tegevust hinnata alles pärast täiteasjaga seotud kohtuasjade lõpplahendusi.

Suureks tüliõunaks kujunenud enampakkumise puhul on poleemikat tekitanud ka kohtutäitur Feinmani tasu. Arco esindajad on kahtlustanud, et kopsakas tasu võis panna täituri rikkumiste ees silmi kinni pigistama. Feinman aga teatab, et lisatasu, mis seaduse järgi võib ulatuda kuni 3 protsendini enampakkumisel müüdud vara hinnast, ta üldse ei võtnudki. "Sain ainult põhitasu, mida reguleerib seadus. Jutt minu võetud kuni 7 miljoni kroonisest lisatasust on vale," räägib täitur.

Saadud põhitasu suurust Feinman ei täpsustanud. Kohtutäituri seadus ütleb, et täitemenetluse puhul arvutatakse täituri põhitasu vastavalt sissenõude summale. Kohtutäituri põhitasu enam kui 9 miljoni krooniselt nõudesummalt on 360 000 krooni pluss 0,5% summalt, mis ületab 9 miljoni piiri.

Admiraliteedi basseini kinnistud ostsid enampakkumiselt Hillar Tederi head tuttavad ja Teder ei välista sugugi, et kui tal vaba raha tekib, ostab ta osa maad tagasi ja tellib praeguselt omanikult ehitustöö.

Kinnistute omanikuks sai DeltaMax Group, mis kuulub ehitusfirmale Riverside OÜ, kelle jaoks oli nimetatud kinnistute soetamine seni suurim investeering. Ostu finantseeris Swedbank. Riverside'st 50% kuulub Pala valla pearaamatupidajale Mirje Põllule, kelle abikaasa Jüri Põld on Hillar Tederi Ukraina arendustel ehitusjuht. Ülejäänud poolt firmast omavad Aivar, Andreas ja Silvi Nõu.

Riverside'i seob Tederiga veel see, et firma 2008. aasta põhitegevus oli Tederile kuuluva Al Mare Majad OÜ tellimusel Rocca Al Mare büroohoone ehitamine.

"Pank otsis ostjat ja mina otsisin ka. See on väga hea, et ostja on ehitusfirma, huvilised saavad neilt maad osta ja ehitustöid tellida," räägib Teder.

Riverside'i omanikud on tõrksad. Mirje Põld nendib, et ei tegele aktiivselt nende kinnistutega ja suunab küsimused Aivar Nõule. Viimane kordab telefoni mitu korda: "Mina ei tea midagi." Lõpuks nõustub Mirje Põld vastama e-posti teel, kuid kuna viibib välismaal, vastab tema asemel lõpuks siiski Aivar Nõu.

"Hillar Tederit tunnen ja olen temaga ka mitmel korral suhelnud, kuid väide, et tema kuidagi kontrollib DeltaMax Groupi, on vale," teatab Nõu. Riverside'i plaanidest Nõu rääkida ei soovi.

Riverside'i kõrval seisab partnerina Skanska EMV, kes on algusest peale omanud neljandikku kinnistutest. "Praegu sujub koostöö konstruktiivselt ja loodame ka selle jätkumist," iseloomustab Skanska EMV juhatuse liige Alar Kullison läbisaamist uute partneritega. "Oleme arutanud ka kinnistute jagamist," märgib Kullison.

Endisel Ühendatud Kapitalil lasus Tallinna linna ees kohustus alustada kinnistute hoonestamist hiljemalt 1. novembril 2010 ning hoonestada need hiljemalt 1. novembriks 2016. See kohustus läks üle ka uuele omanikule.

"Kui hoonestamist ei ole alustatud tähtaegselt, on ebatõenäoline, et ehitised valmivad tähtaegselt. Linn kujundab lähiajal seisukoha, kuidas jätkata lepingust tulenevat õigussuhet, sh võimaliku hoonestustähtaja pikendamise osas," teatas linnavalitsus.

Mullu 19. novembril esitas Arco Investeeringute AS Harju maakohtule kaebuse, milles vaidlustas kohtutäitur Kristiina Feinmani poolt enampakkumisel müüdavate kinnistute alghinna määramise õiguspärasuse.

Kaebuse järgi jättis kohtutäitur rahuldamata Arco kaebuse Ühendatud Kapitalile kuuluvate kinnistute enampakkumise alghinna määramise osas. Arco seisukoht oli, et hind määrati valesti ja oli liiga madal.

Harju maakohus jättis Arco kaebuse rahuldamata ning tänavu augustis esitas Arco omakorda Tallinna ringkonnakohtusse määruskaebuse, mis veel lahendatud pole.

Mullu 17. detsembril esitas Arco Investeeringute AS Harju maakohtule hagiavalduse päev varem toimunud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Harju maakohtu istung toimus 25. oktoobril ning kohus langetab otsuse 25. novembril.

Tänavu 15. jaanuaril esitas Arco Investeeringute AS Harju maakohtule kaebuse kohtutäitur Kristiina Feinmani kümme päeva varem tehtud otsusele täiteasjas. Arco on kaebuses vaidlustanud kohtutäituri poolt täitetoimingute läbiviimise õiguspärasuse olukorras, kus esines seadusest tulenev imperatiivne alus täitemenetluse peatamiseks.

Kaebuse järgi jättis kohtutäitur rahuldamata Arco kaebuse, millega Arco taotles kõigi kohtutäituri poolt 27. novembril teostatud täitetoimingute, sh enampakkumise edasilükkamine 15. detsembriks 2009, tühistamist, kuna esines imperatiivne alus täitemenetluse peatamiseks ja täitetoiminguid ei oleks tohtinud läbi viia.

Harju maakohtu kohtumäärusega rahuldati Arco kaebus. Nimetatud kohtumäärusele esitasid määruskaebuse ülejäänud osapooled: kohtutäitur Kristiina Feinman, AS Celia Crowd, Tallinna linn ja Swedbank. Tallinna ringkonnakohtu kohtumäärusega jäeti kõik 4 määruskaebust rahuldamata. Ees ootab riigikohus, sest Arco vastased alla ei anna.

Tänavu 18. jaanuaril esitas Arco Investeeringute AS Harju maakohtule kaebuse kohtutäitur Kristiina Feinmani 6. jaanuari otsusele täiteasjas. Arco on kaebuses vaidlustanud kohtutäituri tegevuse õiguspärasuse täiteasjas enampakkumise kuulutuse avaldamisel. Kohtutäitur ei järginud Arco väitel seadusest tulenevat nõuet kuulutuse avaldamise ja enampakkumise vahele jääva minimaalse nõutava ajavahemiku osas.

Kaebuse järgi jättis kohtutäitur rahuldamata Arco mullu 16. detsembril esitatud kaebuse, millega Arco taotles samal päeval toimunud enampakkumise tühistamist ja täitemenetluse peatamist. Kaebuse aluseks oli muu hulgas asjaolu, et enampakkumise teate avaldamise ja enampakkumise toimumise vaheline aeg oli lühem kui seadusega nõutav 15 päeva.

Harju maakohus on menetluse peatanud kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni seotud tsiviilasjas - Arco kaebuses kohtutäituri poolt täitetoimingute läbiviimisele olukorras, kus esines seadusest tulenev imperatiivne alus täitemenetluse peatamiseks.

Veel enne aasta lõppu 9. detsembril toimub Harju maakokohtus istung Celia Crowdi vastu esitatud pankrotiavalduse läbivaatamiseks. Pankrotiavalduse esitas Arco Vara. Esialgu toimus pankrotimenetlus Hiiumaal, kuhu Celia Crowd probleemide tekkimisel Tallinnast ümber registreeriti, kuid vahepealne seadusemuudatus võimaldas Arcol pankrotimenetluse Tallinna ümber kolida. 26.oktoobril otsustas Harju maakohus määrata Celia Crowdile ajutise pankrotihalduri, kes asub ettevõtte varalist seisu välja selgitama.