Eesti eurobriifingul käis palju välisajakirjanike

Huvilisi oli briifingul palju, üle 30 välismeedia fotograafi ja ajakirjaniku, kes tundsid huvi euro tuleku suhtes. Kohal oli näiteks Belgia TV, soomlased, Läti meedia jne.

Enne küsimuste esitamist tegid peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi ning Eesti Panga president Andres Lipstok ka sissejuhatuse.

Ansip rääkis, et euro tulek on Eesti jaoks väga oluline sündmus. "Eelkõige ikka sellepärast, et olla rohkem ligitõmbav investorite jaoks, see teeb ka reisimise lihtsamaks ning mugavamaks, et  inimesed ei pea raha vahetamise peale aega kulutama," lausus ta.

Eesti Panga president rõhutas, et pangad on ettevalmistuse teinud ning valmis üleminekuks. "Homme me kõik imestame, kui edukalt see üleminek läks," ennustas ta.

Lätis ajakirjanik küsis, et kui Eesti on nüüd ligitõmbav välisinvestorite jaoks, kas siis Läti on luuser. "Me ei näe kedagi luuseritena, kes ei ole euroga liitnud," vastas Ansip. Ühtlasi avaldas ta lootust, et lätlaste jaoks on Eesti hea näide ja eeskuju eurole üleminekuks.

Belgia TV esindaja oli kuulnud, et paljud Eesti elanikud ei poolda eurot ning küsis, kas see on probleem. Ansip tõdes, et see on probleem, aga uskus, et inimesed saavad sellest üle.

"Slovakkias oli samamoodi, alguses toetas ainult 57%, pärast üleminekut oli 80%. Me kindlasti tõstame seda numbrit ka Eestis," nentis peaminister.

Ansip lisas, et Eesti on otsustanud olla nende seas, kes teevad otsuseid ja olla nende sees, mitte lihtsalt pealtvaataja.

"Mitte keegi ei taha hüvasti jätta krooniga, aga see on see võimalus, kuidas olla eurotsoonis," kommenteeris Ligi.

Soome teleajakirjanik küsis, kui palju mõjutas eurole üleminekut majandus ja kui palju poliitika. "See on eelkõige majandusotsus. Võib öelda ka poliitiline majandusotsus," selgitas Ansip.

Ta lisas, et eurole ülemineku otsuses olid kindlasti ka poliitilised tagamaad. Mõjutas seegi, et Eestis 70% ekspordist läheb ELi riikidesse. Miks peaksid ettevõtted võtma endale riski, küsis Ansip. Ja need, kes võtsid laenu eurodes, miks peaks need inimesed elama hirmus, et keegi hakkab tegema devalveerimise paanikat, lisas ta. "Inimesed saavad endale kindlustunde," märkis Ansip.

Nii nagu Soomele oli margast loobumine kasulik, tuleb ka Eesti jaoks kroonist loobumine ja euroga liitumine kasuks, lisas peaminister.

Läti ajakirjanik uuris riigijuhtidelt, kas nad hakkavad krooni taga igatsema. "Ma peaaegu nutsin, aga kui nutmise lõpetad, siis on juba uus algus," vastas Ligi.