• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti eurobriifingul käis palju välisajakirjanike

    Täna lõunal toimunud eurobriifing tõi kokku hulgaliselt välismaa ajakirjanikke ja fotograafe ning andis neile ülevaate Eesti  üleminekust eurole.

    Huvilisi oli briifingul palju, üle 30 välismeedia fotograafi ja ajakirjaniku, kes tundsid huvi euro tuleku suhtes. Kohal oli näiteks Belgia TV, soomlased, Läti meedia jne.
    Enne küsimuste esitamist tegid peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Jürgen Ligi ning Eesti Panga president Andres Lipstok ka sissejuhatuse.
    Ansip rääkis, et euro tulek on Eesti jaoks väga oluline sündmus. "Eelkõige ikka sellepärast, et olla rohkem ligitõmbav investorite jaoks, see teeb ka reisimise lihtsamaks ning mugavamaks, et  inimesed ei pea raha vahetamise peale aega kulutama," lausus ta.
    Eesti Panga president rõhutas, et pangad on ettevalmistuse teinud ning valmis üleminekuks. "Homme me kõik imestame, kui edukalt see üleminek läks," ennustas ta.
    Lätis ajakirjanik küsis, et kui Eesti on nüüd ligitõmbav välisinvestorite jaoks, kas siis Läti on luuser. "Me ei näe kedagi luuseritena, kes ei ole euroga liitnud," vastas Ansip. Ühtlasi avaldas ta lootust, et lätlaste jaoks on Eesti hea näide ja eeskuju eurole üleminekuks.
    Belgia TV esindaja oli kuulnud, et paljud Eesti elanikud ei poolda eurot ning küsis, kas see on probleem. Ansip tõdes, et see on probleem, aga uskus, et inimesed saavad sellest üle.
    "Slovakkias oli samamoodi, alguses toetas ainult 57%, pärast üleminekut oli 80%. Me kindlasti tõstame seda numbrit ka Eestis," nentis peaminister.
    Ansip lisas, et Eesti on otsustanud olla nende seas, kes teevad otsuseid ja olla nende sees, mitte lihtsalt pealtvaataja.
    "Mitte keegi ei taha hüvasti jätta krooniga, aga see on see võimalus, kuidas olla eurotsoonis," kommenteeris Ligi.
    Soome teleajakirjanik küsis, kui palju mõjutas eurole üleminekut majandus ja kui palju poliitika. "See on eelkõige majandusotsus. Võib öelda ka poliitiline majandusotsus," selgitas Ansip.
    Ta lisas, et eurole ülemineku otsuses olid kindlasti ka poliitilised tagamaad. Mõjutas seegi, et Eestis 70% ekspordist läheb ELi riikidesse. Miks peaksid ettevõtted võtma endale riski, küsis Ansip. Ja need, kes võtsid laenu eurodes, miks peaks need inimesed elama hirmus, et keegi hakkab tegema devalveerimise paanikat, lisas ta. "Inimesed saavad endale kindlustunde," märkis Ansip.
    Nii nagu Soomele oli margast loobumine kasulik, tuleb ka Eesti jaoks kroonist loobumine ja euroga liitumine kasuks, lisas peaminister.
    Läti ajakirjanik uuris riigijuhtidelt, kas nad hakkavad krooni taga igatsema. "Ma peaaegu nutsin, aga kui nutmise lõpetad, siis on juba uus algus," vastas Ligi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Repliik: et kalli elektri talumise valu meenuks ka soojal suvel
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Aastaaegade vaheldumine annab ka Eesti avalikule arvamusele hooajalise iseloomu. Just praegu, kui elektri hind on laes, tuleks küsida, kas mõni korralik tänapäevane tuulepark on tõesti nii talumatu, et sellele tuleb pidevalt rahalist ja poliitilist lõivu maksta, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Börs: tehnoloogiasektor tõi turgudele suure tõusu
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid tänase päeva tugeva tõusuga, sest mure koroonaviiruse omikronitüve pärast laabus. Eelkõige osteti tehnoloogiasektori aktsiaid, vahendab Reuters.
Euroopa aasta idufirmade seast tõusevad esile Wise ja Wolt
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Euroopa idufirmad ja eeskätt tehnoloogiasektorist tõmbavad tänavu raha kokku rekordilised 107 miljardit eurot, mida on aasta varasemast ligikaudu kolm korda rohkem, vahendab CNBC.
Omikron jõudis Lätti
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.
Omikroni nimega uus koroonatüvi tuvastati pühapäeval Lätis, vahendab Läti ringhääling LSM.