Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pevkur: koolitusreisid on maailmas levinud

    Sotsiaalminister Hanno Pevkur ütles, et arstide koolitusreisid on maailmas üldlevinud praktika, sest uusi ravimeid ja tehnoloogiaid tuleb tutvustada.

    "Mis puudutab arstide teadmiste laiendamist, siis on see kindlasti vajalik. Iseasi see, kuidas ja keda kutsutakse ning kuidas selle eest tasutakse," ütles Pevkur. "Kindlasti võiks ravimitootjatel olla kindlamad ja ühtsemad seisukohad, milliste kriteeriumide alusel arstid koolitusreisidele saavad," lisas ta.Kus tootja koolitusi teeb on Pevkuri sõnul tema enda valida. "Kui meie jaoks on eksootiline Portugal ja Hispaania, siis Brasiilia arstide jaoks on eksootiline Eesti."
    Küsimusele, kuidas saab patsient olla kindel arsti erapooletuses, vastas Pevkur:"Üks samm, mis riik on läbipaistvuse tegemiseks teinud, on digiretsept.
    Haigekassa näeb, milliseid ravimeid on arstid välja kirjutanud. Sealt on näha ka, on mingite ravimite puhul väärkasutamisi või mitte. Usun, et Eesti arstid, saanud väga hea hariduse Tartust, suudavad olla erapooletud ja määrata patsiendile õige ravim. Patsient peaks arsti käest küsima toimeainet ja arst peab kirjutama välja ravimi toimeainepõhiselt. Seaduse tasandil ei tohiks tekkida ka võimalust, et korruptiivne hetk üldse tekiks,“ selgitas Pevkur.
    Reedel ilmunud Äripäeva tegi juhtkirjas ettepaneku, et arstide koolituskulude katmiseks loodaks kultuurkaptialiga sarnane sihtkapital, mis siis otsustaks arstide avalduste alusel koolitusreiside finantseerimise. Hanno Pevkur on selle idee suhtes skeptiline ja seda ei toeta.
    Haigekassa juht Hannes Danilov pakub reedeses Äripäevas tõstatatud probleemile lahenduseks arstidele omaosaluse kehtestamist. "Ühest varianti siin pole, sest tegemist on ülemaailmse probleemiga," ütleb Haigekassa juht Hannes Danilov. Tema sõnul võiks arstidel koolitusreiside puhul olla omaosalus. "Alati on hea, kui on omavastutus - see distsiplineerib. Ja loomulikult läbipaistvus, kes saab ja mille eest," lisab ta.
    Arstide liidu eestseisuse ja eetikakomitee liige Indrek Oro rääkis reedel ilmunud Äripäevas, et Rootsi kolleege kohtab koolitusreisidel harva, sest Rootsis ei tohi sponsorosa olla üle 40%. Arstidel on võimalik ka enda koolitamiseks kulutatud summade osas tulumaksukoormust vähendada. "See pole parem variant," ütles Oro, sest piirangute tõttu Rootsi arstid ravimifirmade koolitusreisidel sagedasti ei käi.
    Hannes Danilovi sõnul ei saa ravifirmasid keelata ega dikteerida, kuidas firma omavahendeid kasutab. "Samas olen ma kindel, et välismaised koolitused on vajalikud ja meie ei jõua neid kinni maksta,“ märgib ta.
    Dabikov lisab, et koolituskutseid saab pidevalt ka tema, kuid reeglina ta neil ei käi. "Mulle saadetakse pidevalt koolituskutseid, näiteks Miamisse. Aga kuna mul pole kedagi, kes nende eest maksab, siis ma reeglina ei käi nendel. Koolituskutseid sajab nagu rahet, üle kogu maailma ja poleks mingit probleemi end kogu aeg koolitada,“ ütleb Danilov.
    "Reeglina patsient ju ei tea arsti koolitustest. Kõik on üles ehitatud usaldusele. Patsient peab oma arsti usaldama, siis on ka ravi tulemused kõige tõhusamad,“ soovitab Danilov.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Baltic Horizoni kolm probleemi, mis mind fondi juures häirivad
Baltic Horizon Fundi kinnisvarafondi osakuhind on juba pool aastat püüdnud läbi murda 0,3 euro piirist. Kuid kuigi see tugitase hoiab hinda kukkumast, takistab vähemalt kolm probleemi sellelt tasemelt tagasi tõusta ja ülespoole liikuda.
Baltic Horizon Fundi kinnisvarafondi osakuhind on juba pool aastat püüdnud läbi murda 0,3 euro piirist. Kuid kuigi see tugitase hoiab hinda kukkumast, takistab vähemalt kolm probleemi sellelt tasemelt tagasi tõusta ja ülespoole liikuda.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.