Swed: hõive kasvab, töötus väheneb

Hõive selle aasta II kvartalis Statistikaameti andmetel kasvas 7,8% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes (võrreldes eelmise kvartaliga 11 000 inimest rohkem, eelmise aasta sama perioodiga 43 800 inimest rohkem). Ühelt poolt on II kvartali hõive kasv seotud sesoonsete muutustega – suvekuudel palgatakse abilisi nii jaekaubanduses, teenuste kui ka põllumajanduse sektoris ning paljud õppurid, kes sügisel ilmselt taas õpingutesse süvenevad, on suveks enesele töö leidnud või otsinud. Noorte, 15-24 aastaste hõive kasvas 28,1% ehk töötas 12 300 noort rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Teisalt on majandusaktiivsus olnud kõrge juba mitu kvartalit ning ootuspäraselt järgneb sellele ka töökohtade loomine ning hõive kasv, mida toetavad ka hõive kasvu numbrid sektorite lõikes: hõivatute arv kasvas enim töötlevas tööstuses (10,7%), ehituses (7,7%) ja energeetika sektoris (8,1%). Regiooniti kasvas hõive enim Kirde-, Lääne- ja Lõuna-Eestis (vastavalt 9,3%, 9,4% ja 8% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga) viidates töökohtade loomisele eelkõige regioonides.

Mõnevõrra üllatavaks võib pidada aga jätkuvat aktiivsuse kasvu – aktiivsuse määr (hõivatute ja töötute osakaal vastavaealises elanikkonnas) on Eestis üks kõrgemaid Euroopas (67,5%): Lätis on see näitaja 64,6%, Leedus 63,7%, Saksamaal 66,2%, Soomes 65,3% ja madalaim aktiivsus on Maltal 53,8%, Itaalias 54,6% ja Ungaris 55%. Vaid Rootsis on tööjõus osalemise määr kõrgem: 70,3%.

Lähitulevikus ootame töökohtade loomise ja hõive kasvu jätkumist. Tööpuudus väheneb samuti, ehkki tööpuuduse määr jääb üpris kõrgeks ja seda peaasjalikult seetõttu, et aktiivsuse määr püsib kõrgel tasemel. Meie hinnangul kujuneb tööpuuduse määraks sel aastal 13,2%.

Jätkuvalt on tööturul probleemiks oskuste ja teadmiste nõudluse ja pakkumise mittevastavus. Vaatamata kiiresti kasvanud vakantsete töökohtade arvule on meil jätkuvalt palju töötuid. Kasvanud on ka väga pikaajaliste töötute ehk nende arv, kes on tööta olnud juba vähemalt kaks aastat. Nende tööturule tagasitoomine muutub üha keerulisemaks. Kaovad tööharjumus, sotsiaalsed oskused, kvalifikatsioon jmt ning võib juhtuda, et lähitulevikus nad tööturult ka lahkuvad, muutudes heitunuteks. Samas kahaneva rahvastikuga riigis on sellise hulga tööjõu, 28 700 inimese, kadu väga kulukas ning loodetavasti suudetakse uuenenud aktiivsete tööturumeetmetega ka seda kadu vähendada.