Palgad ehitusel peavaluks

Kulden Gruppi müügi- ja projektijuht Erik Metsis näeb probleemi süvenemist. "Ettevõtted ei ole nõus maksma sellist hinda, mis mehed Soomest koju toob ehk 10 eurot tunnis kätte. See tõstab ehituse hinda kuni 50%," selgitas ta.

Ehitusliku restaureerimisega tegeleva Ennistus OÜ juht ja omanik Allan Gruno tõdes, et kvalifitseeritud tööjõudu, kes ka tööd teha mõistab, on raske leida. Ka on eestlastel probleeme töökultuuriga. "Kui leiab lojaalse ja pädeva töötaja, võib šampuse avada," illustreeris ta olukorra tõsidust.

Põhiprobleem on palk, aga ehitajatele rohkem maksta ka ei saa, kuna klient maksab vähe. "Nõiaring," oli Gruno nõutu, "heale töömehele ei ole kahju head palka maksta."

Paljud ehitavad miinusega, pärast masu on ehitushinnad ikka veel all. "Tellimusi küll tuleb, kuid klient tingib viimse hetkeni. Põhiline on ju tööjõukulu, igalt poolt on viimseni kokku hoitud," selgitas Gruno.

Ka ei ole ehitusmahtude kasv veel piisavalt tööpakkumisi toonud, et kliendid oleks nõus rohkem raha välja käima. "Alati teeb keegi odavamalt. Klient on hinnatundlik," ütles Metsis, viidates, et siis võib kannatada ehituse kvaliteet.

Kulden Grupp ei plaani veel hinnatõusu. "Surve hinnatõusuks on suur, kuid hirmus kaotada püsikliendid me seda teha ei julge. Oleme proovinud ka hindu tõsta, kuid alati on keegi, kes teeb vana hinnaga," lisas ta.

Kliendid hinnatõusu ei talu. Metsise sõnul on hetkeolukorras kõige suuremad kaotajad erakliendid, sest nendega ei taha keegi tegemist teha. "Neil on raha vähe ja nad tahavad saada odavalt. Ka on nende mahud väikesed," selgitas ta.

"Kõik tööde maht on vähenenud 50-60%, 2007. aastaga võrreldes," lisas Metsis.

"Survestatakse vana hinnaga tegema. Samas materjali hinnad tõusevad, elekter, transport kallineb, palju materjali tuuakse ju sisse. Hinnad peaks tõusma vähemalt 30-40%, et maksta ka meestele korralikku palka. Seda ei julge keegi aga teha," lisas Metsis.

Peatööettevõtjatel on suurem mänguruum. "Konkurents alltöövõtjate seas on tihe ja keegi ei taha hindu tõsta. Kui üks ettevõte lepingut ei saa, saab teine," selgitas Metsis lisades, et tööd teevad ikka samad mehed. "Niiöelda laenatakse odavamalt hinnaga edasi, sõltuvalt kokkuleppest kas üheks või mitmeks objektiks," lisas ta.

Peatöövõtja YIT Ehitus ei puutu ehitajate palga teemaga otseselt kokku. "Me ei ole kursis tööjõu ja palga tasakaalu probleemidega allhankijate juures," selgitas AS YIT Ehitus juhatuse esimees Margus Põim.

"Ehituse hinda tõstavad ehitusmaterjalide, tootmis- ja tööjõu hinnad. Kuna meie hind koosneb alltöövõtufirmade ja ehitusmaterjalide tarnijate pakutud hindadest, siis dikteerivad nemad turul toimuva," möönis Põim.

Metsis ootab turu stabiliseerumist. "Paari kuu pärast lõppevad lepingud, uusi veel sõlmitud pole. Saabuks rahu, et tööd jätkuks ja saaks hinda tõsta, mehed Soomest koju tuleks," lisas ta.

Gruno leiab, et alles siis hakkavad ehituse hinnad tõusma kui majandusel tervikuna paremini hakkab minema. Seda ei oota ta veel järgmiselt aastalt. Pigem näeb ta, et nõrgemad tegijad lähevad pankrotti ja mehi läheb veel välisriikidesse tööle.

Usun, et lähiaastail palgatase tõuseb ning Soomest hakkab ehitajaid Eestisse pöörduma. Kui oskaksin öelda, millal täpselt see juhtub, oleksin rikas mees. Näen selliseid arenguid kahe aasta perspektiivis.

Siseturul surve tagasitulekuks suureneb ja ehitussektoris palgad kasvavad. Juba praegu on osas sektorites näha tööjõudefitsiiti. C02 rahade tõttu on puudus fassaadiehitajatest, krohvijatest, puudu on ka häid betoonimehi. Sellest tingituna on näiteks betoonelementide müügihinnad juba kasvanud.

Kuigi turg on õhuke, saab klient aru, et baashindade kasvades peab kerkima ka väljamüügihind. See tuleb järele, kui ostujõud kasvab, sest tegelikult on inimestel soov ehitada suurem, kui praegu ehitatakse.

Tööviljakus on kasvuteel. Ehitajatele toob teatud leevendust ka mahtude kasv, mis lubab kõrgemat hinda küsida. Kui kaks aastat tagasi ehitati veel 30% alla omahinna, siis nüüd tehakse pakkumisi juba teatud kasumimarginaali silmas pidades. Siiski hüppelist kasvu oodata pole ja hinnad on pigem stabiliseerumas.

Ettevõtted näevad, et neil on kaks võimalust: palgata inimesi juurde või tõsta olemasolevate palku. Nii nad eelistavad pigem juba olemasolevat ressurssi paremini kasutada ehk tööviljakus kasvab.

II kvartalis olid ehitajate palgad alla keskmise, kuid on rusikareegel, et see on ikka vastupidi. Usun, et tulevikus on see taas nii.

Eestis oli buumiajal - 2007.-2008. aastal ajal 87 000 ehitajat. Stabiilselt oleks vaja umbes 50 000-60 000 ehitajat. Praegu on neid hinnanguliselt 40 000. Buumi ajal oli konkurss ehituskooli suur, nüüd, kui töökäsi on vähe, on tung väike. Stabiilsust oleks vaja.