Äriplaan: osta korter ja üüri tubade kaupa välja

"Tegu ei ole lihtsalt üksikute korterist välja üüritavate tubadega, vaid suuremate korterite või majadega, mis ongi renoveeritud ja ümber ehitatud tubadena välja üürimiseks," selgitas Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Kaija Kullat. "Siiamaani on ühiselamu tüüpi majutust pakkunud ülikoolid või kutsekoolid. Nüüd on seda hakanud pakkuma ka üksikisikutest ettevõtjad. Ja nõudlus selle järele on üllatavalt suur."

Peeter Pärtel ostis õe Malle Pärteliga kahepeale 6toalise korteri, et see tubade kaupa välja üürida. Lisaks on kinnisvaraomanikul välja üürimiseks ka neli 2toalist korterit. "Kui saaks lihtsalt 6toalist korterit kopeerida, siis teeks kohe ära," lisas ta, kuid praegu pole talle rohkem sobiva planeeringuga õiges asukohas soodsat korterit ette jäänud.

Eestlased pelgavad veel üüritoas elamist. Üürimaja omanik Kristo Tihvan selgitas, et Soomes on sellised üüritoad tavalised. "Siin on suhtumine, et tudengina elan üüritoas, aga vanemaks saades peab omaette koha leidma," lisas ta.

Eeskuju oma 16toalise üürimaja loomisel saigi ta Soomest. "Tundub, et toimib," lisas majaomanik, selgitades, et kuigi toa kaupa eluaseme pakkumisel tuleb inimestega rohkem suhelda, on saadav tulu suurem.

Pärtel tegi korteris enne väljaüürimist kapitaalremont ja ostis uued asjad. "Tegemist on rohkem ja suhtlema peab rohkem kui 2toaliste korterite väljaüürimisel, kuid tootlus on parem. Kätte jääb rohkem kui tervet korterit välja üürides," rääkis ta ja lisas, et soovijaid uude korterisse oli rohkem kui tube.

Idee kinnisvara välja üürida tuli tal raamatu "Rikas isa, vaene isa" autori Robert Kiyosaki lauamängu CASHFLOW mängides. "Seal tuleb teha kinnisvaratehingud, saab aktsiatesse investeerida jne," selgitas Pärtel ja lisas, et päriselu investeeringud arvutati mängu eeskujul põhjalikult läbi.

Üüritubasid leiab peamiselt Tallinnast. "Tallinnas on üüritube hinnanguliselt 35-45, peamiselt kesklinnas. Üksikute ja juhuslikult välja üüritud tubade arv on kindlasti suurem," lisas Kullat. Ka Tartus on Annelinnas mõned sellist tüüpi korterid. "Kindel on see, et Tallinnasse tuleb neid eraühiselamuid tulevikus veel juurde," selgitas maakler.

Mõnel pool pakutakse ka voodilinu, nõusid, Wifit, pesupesemisvõimalust ja koristajat. Kui kommunaalkulud on arvestatud üürihinna sisse, siis ühe voodikoha hind on 120-180 eurot kuus, kui kommunaalkulud lisatakse üürile, siis on hind 60-80 eurot kuus.

Nõudlus kasvab. "Enamik üüritubade rentijatest on loomulikult tudengid, kuid on ka töötavaid inimesi. Suurem osa on välismaalased, kellel on eluaset vaja ainult 5-6 kuuks," selgitas Kullat.

"Välismaalased on harjunud sellise majutusega. Eestlased tahavad, et kõik oleks oma, kuid soodsa hinna korral ollakse nõus ka ühistingimustes elama. Näiteks noored, välismaal või merel töötavad inimesed, hooajatöölisted või ehitajad, kes vajavad vaid lühiajalist peatuspaika. Seoses majanduslangusega on inimesi, kes tahavad raha säästa selleks, et võlgu ära maksta," selgitas Kullat, et põhjuseid ühiselamus elamiseks on erinevaid, kuid kõik üürijad plaanivad seda teha siiski vaid lühiajaliselt.

"Eraühiselamute vajalikkust näitab, kui kiiresti on üüritoad täis saanud. Ühe Lasnamäe algusosas avatud uue eraühiselamu toad said antud üürile vaid paari päevaga ning tahtjaid oli palju. Minu hinnangul oleks kohe võinud anda üürile veel vähemalt paarkümmend sellist tuba kui mitte rohkem," lisas ta.

MTÜ TTÜ Üliõpilasküla juhatuse esimehe Jaak Kääpi sõnul nõudlus üksinda toas elamise järele kasvab ja seetõttu võiks üüritubasid turul ka rohkem olla. "Praegu on üliõpilaselamute täituvus jätkuvalt 100 protsenti, kuid olukord üüriturul on viimastel aastatel olnud pidevas muutumises. Soodsa hinnaga pakkumisi on leida keerulisem kui paaril viimasel aastal, seetõttu on sellel aastal TTÜ Üliõpilaskülas järjekord veel ka novembrikuus," ütles Kääp.

Üüriturg on majandussurutise aegsest madalseisust väljunud ning väga aktiivseks muutunud. Mõõduka hinnatõusu mõjul on Tallinna üürihinnad taas 2004. aasta tasemele jõudnud. Kui 2004. aasta esimesel poolaastal maksis kõige tüüpilisem üürikorter Tallinnas keskmiselt 330 eurot ja teisel poolaastal 373 eurot, siis 2011. aastal on vastavad numbrid 317 ja 335 eurot.

Kahetoaline mugavustega üürikorter, mis on enim nõutud ja milliseid pakutakse kõige rohkem, maksis 2004. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 290 eurot ja teisel poolaastal 319 eurot. 2011. aastal olid numbrid 289 ja 320 eurot.

Kui seitse aastat tagasi oli buum algamas ning sarnaselt müügihindade pidevale kasvule kerkisid ka üürihinnad ning odava laenuraha sissevoolu valguses paistis, et hinnad võivad tõusta kuhu iganes, siis 2011. aastal toimub taastumine suurest langusest.

2011. aasta lõpukvartalis saame rääkida heade üürikorterite defitsiidist, mõõdukast hinnatõusust ning üürnike valulävest, mis hoiab hüppelisel hinnatõusul pidurit peal.

Võrreldes üürituru põhjaga 2009. aasta kevadel, on hinnad tõusnud keskmiselt 24%. Sarnaselt 2004. aastaga on üüriturg taas arenemas, kuid sihiks pole enam mitte kõrgem hind, vaid turu korrastumine ja üürimise populaarsuse kasv.