Snorase omanik: pangad, autod ja jalgpall

36aastane Vene päritolu pankur, ärimees ja investor Vladimir Antonov on rahvusvahelises meedias üldiselt tuntud kui kirglik auto- ja jalgpallifänn. On kuulda olnud ka mehe võimalikest sidemetest Vene maffiaga, kuid suuremat kõlapinda pole need jutud leidnud.

Nüüd, Leedus asuva Snorase panga rahapesuskandaali avalikuks tulekust saadik, on must nii Antonovi isiklik kodulehekülg vantonov.com kui ka talle kuuluva Conversi finantsgrupi võrguleht. Vaikib ka muidu aktiivselt spordikommentaare vahendanud Antonovi Twitteri konto.

Segase taustaga varandus. Juba aastaid on mees elanud Londonis. Antonovil peaks olema varandust vähemalt 300 miljonit dollarit. Kust suhteliselt noore mehe varandus täpselt pärit on, jääb rahvusvahelise meedia hinnangul segaseks.

Sel suvel ostis Antonovi omanduses olev Convers Sports Initiatives (CSI) Briti esiliiga jalgpalliklubi Portsmouth FC. CSI-l on huvid ka sellistes ettevõtmistes nagu World Rally Championship, PowerPlay Golf, Moskva Spartaki jäähokimeeskond, Ferrari Team Russia ja Isle of Man TT motoralli.

Antonovi finantsvaldusfirmal Convers Grupil on osalus meediaärides, mis vahendavad spordiuudiseid. Antonovil on osalus autodisainiga tegelevas firmas Zagato ning ta on aastaid suurte summadega toetanud väikest Hollandi sportautode tootjat Spyker. Viimane ostis Antonovi rahaga omal ajal ka Rootsi autotootja Saab. Antonov on ka ise tahtnud finantsraskustes Saabi investeerida, kuid Rootsi valitsus lükkas selle taotluse tagasi mehe arvatavate sidemete tõttu Vene maffiaga.

Euroopa Investeerimispangale ei kõlvanud. Varsti pärast seda ametisse kinnitatud sõltumatu uurimiskomisjon küll ütles, et Antonovi minevik ei peaks tal takistama Saabi investeerimist, kuid Euroopa Investeerimispank (EIB), mis samuti Saabi rahastas, blokeeris Antonovi osaluse.

Viimased uudised Antonovist enne Snorase panga sundriigistamist imbusid rahvusvahelisse meediasse septembri lõpul, kui ajakiri Spiegel kirjutas Antonovi võimalikust variisikust USAs Alex Masciolist, kelle abil Antonov üritas Saabi üle võtta. Nimelt avaldas USA riskifond North Street Capital soovi Saabi omanikfirma Spykeri ülevõtmiseks 32 miljoni dollari eest.

Lähemal uurimisel selgus aga, et fond on vaid vähem kui aasta vana ning et selle juht Mascioli tegutseb koduloomatarvete müüjana. Küll aga sõidab mees ka autorallit ning avaldab autoteste. Autohuvi võibki olla Mascioli ja Antonovi kokku viinud.

Saabi armastav pankuriperekond. Antonov on öelnud, et tema armastus Saabi vastu pärineb aastast 1994, kui ta ostis oma esimese auto, mis oli Saab 9000. Antonovi minevikust on veel teada, et tema isa Aleksander Antonov oli nõukogude ajal tuumainsener.

Poeg plaanis algul astuda isa jälgedes, alustades 1992. aastal Moskvas inseneriõpinguid. Siis aga orienteerus ümber majandusele, lõpetades aastal 1996 Venemaa Plehhanovi-nimelise Majandusakadeemia. Oma esimese suurema varanduse eest, mille teenis 90ndatel Lefko panga peaökonomistina, ostis toona 24aastane Antonov pankrotis oleva Akademhimpanga. Sellest sai nurgakivi hilisemale ettevõtete impeeriumile. Koos oma isaga on Vladimir mitme panga omanik. Kui isa Antonov pääses mõned aastad tagasi Moskvas napilt mõrvakatsest, siis oletati, et see oli seotud poja tumedate äridega.

Kuni 2011. aasta märtsini olid Vladimir ja Aleksander Antonov Investbanki juhatuse suuromanikud ja juhatuse liikmed. Antonovid müüsid aga oma kontrollpaki maha, öeldes, et osaluse müük Investbankis tähistab "edukat, strateegiliselt ja kahepoolselt kasulikku tehingu lõppu". Müügist saadud tulu kavatses Vladimir Antonov enda sõnul investeerida oma rahvusvahelistesse äridesse "kiirelt arenevates sektorites". Samuti plaanivat Convers Grupp meelitada Venemaale välisinvesteeringuid, keskendudes tööstus- ja ärisektorile.

Eesti ettevõtjate sõnul on probleem tõsine, kuna pangakriisi mõju ilmneb lõunanaabritest klientide kaudu.

"Leedus on kogu riik üles ärritatud. Meie tehas on Lätis, Leedus on meil väiksem tegevus," kommenteeris AS Tartu Maja Betoontooted juhataja Jaan Luts. "Kaudselt mõjutab klientide kaudu. Ma arvan, et neil võib raha olla nendes pankades küll," lausus Luts.

Andrese Klaasi ASi tegevdirektori Gerd Veelma sõnul on neil Lätis üks edasimüüja, kellega töötatakse ettemaksu peal ja nende pank on Läti Swedbank.

"Kuivõrd kiiresti ja efektiivselt suudab riik kriisi sekkuda, sellest tõenäoliselt sõltub ka valutu üleminek. Probleem on kindlasti tõsine. Kuna paljud Eesti ettevõtted on sellega seotud, siis tõenäoliselt mõjutab see Eesti ettevõtteid ka," arutles Veelma.

Kunda Nordic Tsement ASi tegevdirektor Meelis Einstein ütles, et kliendid, kes ostavad nende ettevõtte tsementi, võivad olla mõjutatud, aga ta ei osanud öelda, kui palju neid on. "Ega ta head tee," rääkis Einstein.

Ta lisas, et muidugi oli Parexi probleem suurem, aga riik läks seda päästma. "Nüüd saab võrrelda sellega, et kui see Snoras ja Kraibankas lähevad pankrotti ja neid ei päästeta, et mis siis tuleb. Ega keegi ei oska lõpptulemust öelda, mis sealt välja tuleb," sõnas Einstein.

Luts arvas samuti, et kindlasti see kõik mõjub ettevõtluskeskkonnale väga halvasti.

"Niigi on ärevad ajad, mingit kindlust majanduse arengu suhtes ei ole ja kui mõni pank ka veel pankrotti läheb ja sellega mõned ettevõtted oma varad kaotavad, siis on nad väga raskes seisus. Ma usun, et paljud võivad ka pildilt kaduda," lausus Luts.

Läti ja Leedu ettevõtted kaotavad osa oma Snorase pangas hoitud rahast, esmajärjekorras väikefirmad.

"Snoras on pigem keskendunud majapidamistele ja eraisikutele, mitte äriklientidele. Kuid ma tean, et osa ettevõtteid hoidis kogu oma raha Snorases, kuid siiski väikefirmad, mitte suurettevõtted," sõnas Leedu news2bizi toimetajana Ramunas Kontrimas.

Ta oletas, et kui need väikeettevõtted peaksid aga kogu oma raha kaotama, siis võimalik, et nad lähevad pankrotti. "Kuid eeldatavasti nad siiski midagi pangast saavad, kuna kuni 100 000 eurot on kindlustatud, küsimus on, millal nad oma raha saavad."

Ajakirjaniku sõnul pole aga selge, kui palju raha võivad kaotada firmad, kellel on pangas üle 100 000 euro. "Kuid riiklikul tasandil on selle mõju väga-väga piiratud," usub Kontrimas.

Esialgse pangainspektsiooni tulemusel selgus, et ligikaudu 900 ettevõtet hoidis Snorases enam kui 50 000 litti (ca 14 481 eurot). "50 000 litti on väga väike osa sellest, mida kindlustus katab. Need 900 ettevõtet peaksid kõik oma raha tagasi saama."

Üle 100 000 euro kätte ei saa. "Ainult 260 ettevõttel on Snorases enam kui kindlustatud summa. Tõenäoliselt nad kaotavad osa selles rahast," sõnas Kontrimas.

Ta ei usu, et Snoras päästetakse, kuna pangast on puudu 3,5 miljardit litti ehk miljart eurot. "Praegu on olukord päris keeruline ning ei keskpank ega valitsus pole andnud infot, mida täpsemalt ette võetakse," sõnas ajakirjanik.

Läti news2bizi toimetaja Didzis Veinbergs ütles, et paljudel kohalikel äridel on Snorase Läti tütres Krajbankas veel kontod, kuid kogu rahastamine on külmutatud. "Krajbanka klientidele hakatakse järgmisel nädalal nende hoiuseid välja maksma kuni 20 päeva jooksul."

Tagastatav summa Krajbanka klientidele on sama suur kui Leedus ehk 100 000 eurot. Läti valitsus on öelnud, et neil on vaja 350 miljonit latti, natuke enam kui 500 miljonit eurot, et maksta välja kompensatsioonid kõikidele Krajbanka klientidele.

Hoop omavalitsustele. Läti riigieelarve tulude teenistuse andmetel on Krajbankas konto 18 000 eraettevõttel.

"Väljaspool Riiat on Krajbanka hästi esindatud ning piirkondades on pankrotil tugevam mõju, paljudes külades ja väikelinnades on Krajbanka ATM ainus," märkis Veinbergs. "Paljud maapiirkondade väikeettevõtted on Krajbankas oma arved avanud, kuid suurettevõtetele on mõju väiksem," lisas ta.

"Samuti mitmel Läti kohalikul omavalitsusel oli arveldusarve Krajbankas ning näiteks Riia linnavalitsusel on Krajbankas 10 miljonit latti ehk 14,3 miljonit eurot. Praegu on olukord selline, et linnavalitsus saab tagasi ainult 100 000 eurot nagu kõik teised," nentis ajakirjanik.

Veinbergsi hinnangul on Snorase ning ühtlasi Krajbanka maksejõuetusel negatiivne mõju teistele Läti pankadele, kuna inimesed usaldavad vähem teisi Läti väikepanku ning see-eest üha rohkem Skandinaavia panku.

Autor: Katri Soe-Surén