21. mai 2013 • 6 min
Jaga lugu:

Eestile ei meeldi plaan väikeettevõtete aruandlust vähendada

Euroopa Komisjoni ettepanek leevendada nõudeid väike- ja mikroettevõtete majandusaruannete esitamisele pole Eestis heakskiitu leidnud.

Komisjon soovib kehtestada väikeettevõtetele  aruandluse nn minirežiimi, et ettevõtjad saaks raamatupidamiskulude jms pealt kokku hoida. Eesti ettevõtjale tooks muudatus kaasa loobumise kahest põhiaruandest – rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest – ning umbes pooltest lisadest. Praegu oodatakse riikide seisukohti.

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna juhataja Kurmet Ojamaa sõnul on ministeerium küsinud ettepaneku kohta arvamust kaubandus-tööstuskojalt, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioonilt, audiitorkogult, raamatupidamise toimkonnalt ja raamatupidajate kogult. “Nad kõik hindasid direktiiviga saavutatava halduskoormuse kahanemise üksmeelselt väheoluliseks ning olid mures ettevõtluskeskkonna läbipaistvuse halvenemise, finantsaruannete kvaliteedi languse ja selle majandusliku mõju üle, mis väikeettevõtete suure osakaalu tõttu meie majanduses võib Eestis olla märksa tugevamad ­Euroopa keskmisest,” ütles Ojamaa.

Koormust võiks vähendada e-lahendused. Ojamaa sõnul jagab rahandusministeerium ettevõtjate ja erialaühenduste väljendatud muret ning võtab seda riigi seisukoha väljatöötamisel arvesse. “Peame oluliseks, et raamatupidamist puudutavates regulatsioonides ei tehtaks õige ja õiglase kajastamise põhimõtte arvel kompromisse ning et Eestile ei surutaks peale otsuseid, mis võivad meie majandusruumi ebasoodsas suunas mõjutada,” ütles Ojamaa. “Usume, et Euroopa peaks halduskoormuse vähendamisel vaatama pigem e-lahenduste kasutuselevõtu ja dubleeriva informatsiooni kogumise lõpetamise poole.” Ta lisas, et seisukohad on leidnud tunnustust ka riigikogu komisjonides.

Eesti lõplik positsioon on väljatöötamisel ning avaldatakse järgmisel alaliste esindajate komitee istungil, nagu ka teiste riikide ametlikud seisukohad.

Kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi meelest on ettevõtete halduskoormuse vähendamine äärmiselt oluline, kuid ettepanek ei arvesta kahjuks Eesti tingimusi ja ettevõtete suurust. Oodatav halduskoormuse vähendamine võib tema sõnul kokkuvõttes mõjuda negatiivselt. “Loomulikult on neid mõjusid praegu üsna keeruline hinnata, kuid kahju, mis võib tekkida seoses majanduskeskkonna või investeerimiskeskkonna halvenemisega tervikuna, võib olla väga suur.” Ta lisas, et võimalik lihtsustamine võib kujuneda ka näilikuks, eriti siis, kui statistika või krediidiotsuste jaoks on suurem andmete hulk jätkuvalt vajalik.

Paltsi hinnangul on Eesti raamatupidamise põhimõtted üsna loogilised ning neid on ka aastate jooksul lihtsustatud ning samuti on riik saamas valmis just väiksemate ettevõtjate jaoks mõeldud raamatupidamiskeskkonnaga, mis peaks vähendama nii hirmu aruandluse ees kui ka seda lihtsustama.

Koormaks pigem statistika. Paltsi sõnul on ettevõtjad aga viimastel aastatel kurtnud just kõik­võimalike muude jooksvate statistiliste aruannete esitamise üle. Kuid nende mahtu eurokomisjoni ettepanek pigem suurendaks.

“Oleme seda teemat ka statistika kogujatega arutanud ning mitmel korral jõudnud sinnagi, et paljudel juhtudel on statistika lõpptarbija just Eurostat või mõni teine ELi institutsioon, mistõttu ei ole võimalik ka meil statistikaga seotud aruandlust oluliselt vähendada. Kui nüüd majandusaasta aruande maht ka väheneks, tuleks väga suure tõenäosusega statistika poole pealt samu andmeid hakata ettevõtjatelt lisaks küsima, sest neid nõuab Eurostat. Seega kohati tundub, nagu asutakse halduskoormust vähendama täiesti valest otsast,” selgitas Palts.

Tema sõnul võiks tõstatada hoopis küsimuse, kas kõiki andmeid, mida statistika kohta kogutakse, on ikka vaja, ning milleks ja kui sageli neid reaalselt kasutatakse. “Statistika tarbijate seisukohast on alati hea öelda, et vaja on seda ja teist infot, kuid alati peab lisaks nende andmete füüsilise kogumise ja töötlemise kulule hindama ka, kas saadava info olulisus kaalub üles ka andmete esitajate suuremad kulud,” lisas Palts.

Muutuks ka auditeerimiskohustus. Lisaks oleks Paltsi sõnul ettepaneku jõustumisel oluline mõju ka auditeerimiskohustusele. “Eesti kontekstis väheneks auditeerimiskohustusega äriühingute hulk mitu korda, mis oleks paraku liialt drastiline,” nentis Palts. Ta rääkis, et mõni aasta tagasi vaadati kaubanduskoja initsiatiivil üle kriteeriumid, millest sõltub, kas äriühingu puhul on vajalik ka audiitorkontroll või mitte.

“Tookord nägime, et lävendit oli vaja tõsta, ning arutelude käigus nii ka otsustati. Seetõttu vabanesid paljud ettevõtted kohustusliku auditeerimise alt. See oli ja on samuti loogiline protsess ning võiks olla iga riigi enda määrata, arvestades majanduse eripärasid. Ei saa välistada, et ka Eestis tuleb mõne aasta jooksul need kriteeriumid taas üle vaadata, kuid kriteeriume mitu korda suurendada ei oleks siiski mõistlik,” rääkis Palts.

Väikeettevõtjaid koormab pigem statistikaaruandlus

Väikeettevõtjatele tekitab tööd juurde pigem pidev aruandmine mitmesuguse statistika jaoks kui majandusaasta aruande esitamine.Põllumajandusliku tootmisega tegeleva ettevõtte Österby OÜ omanik Margus Kask ütles, et ühelt poolt oleks aruande nõuete lõdvendamine kokkuhoid, sest palgal oleval raamatupidajal oleks vähem tööd.“Teistpidi võttes kahaneks minul kui firmaomanikul ülevaade ettevõtte tegevusest. See sunnib raamatupidajal end kokku võtma, et käia kogu aasta finantspool läbi ning teha sellest kokkuvõte. Ma ei näe sel muudatusel vajadust.”Kask märkis, et laenu või liisingut taotledes tuleks see töö aga lõppkokkuvõttes ikkagi ära teha.“Ehk tõesti neile firmadele, kus üks inimene on nii töötaja, omanik kui ka raamatupidaja, on see leevendus. Kui mul aga on raamatupidaja täiskohaga palgale võetud, ei näe ma vahet.”

Raamatupidajate vähesuse tõttu tooks kergenduse. Hiiumaal asuva rõivatööstusfirma Meritik OÜ juhatuse liige Jaak Hiiemets ütles, et oskajaid raamatupidajaid tuleb tikutulega taga otsida ning selles mõttes aitaks aruannete lõdvendused mikro- ehk kuni viie töötajaga ettevõtetel  halduskoormust vähendada.Väikeettevõtjad tõid välja, et pigem koormab nendesuguseid statistikaaruannete esitamine. “Statistika nõuab minu kui põllumehe käest pidevalt aruandeid seemnete, külvide ja tont teab mille kohta ning seda ajal, kui tegevus ise pole veel lõppenud. See on palju segavam ja koormavam minu töö juures kui majandusaasta aruande koostamine,” rääkis Kask.Hiiemets lisas, et tal tuleb ametkondadele pidevalt esitada andmeid, mis peaks neil juba olemas olema.“Igal juhul küsivad kõik riiklikud ametkonnad andmeid uuesti, nad nagu ei oskakski lugeda. Päris kindlasti aitab bürokraatia vähendamine ettevõtjaid. Pole vaja kümnekordset statistika aruandlust, sest pidevalt tuleb vastata küsimustele, mis peaks arhiivides olemas olema.”

 

Tasub teada

Väikeettevõtetele minirežiim

Euroopa Komisjoni ettepanekLeevendada nõudeid finantsaruannete lisadele.Lõdvendada veelgi kohustusliku auditi nõuet.Vabastada väikeettevõtted konsolideeritud finantsaruannete koostamisest.Kokkuhoid:  kokku 1,7 mld eurot raamatupidamisfirmadele või arvestusekspertidele makstavate tasude pealt. Eesti mikroettevõtete halduskoormus väheneks rahandusministeeriumi arvestuste kohaselt 1,6 mln eurot ning väikeettevõtete oma 0,2 mln eurot.Eesti ettevõtjale tooks kaasa loobumise kahest põhi­aruandest – rahavoogude ja omakapitali muutuste aruandest – ning umbes pooltest lisadest.

 

Mis on mis

Ettevõtete suurus

jaotus eurodirektiivi põhjal

Väikeettevõtevastab vähemalt kahele tingimuseleNetokäive < 10 mln €Varade maht < 5 mln €Töötajaid kuni 50

MikroettevõteNetokäive kuni 750 000 €Varade maht kuni 350 000 €Töötajaid kuni 10

 

Kommentaar

Läbipaistev aruandlus vähendab juba ise bürokraatiat

Ranno Tingas, Ernst ja Young Baltic ASi partner ja maksunõustajaPraegu tugineb usaldus ettevõtluses suuresti auditeerimisele ja info avalikustamisele. Kui äriühingute majandusregulatiivset poolt vähendatakse, läheb ka maksuametil ja pankadel keerulisemaks.Kui vaadata Euroopat suuremas plaanis, siis bürokraatia takistab äri ja piirkonna konkurentsivõimet, võrreldes näiteks USA ja Aasiaga. Teatud ulatuses hoiab aga bürokraatia majanduskeskkonna läbipaistva ja konkurentsivõimelise, kus on võimalik kiiresti ja lihtsalt kontrollida oma tehingupartneri tausta.Euroopas tahetakse ka vabastada väiksed ja keskmised ettevõtted auditi kohustusest. Sel juhul läheb pankadel ärilaenude andmine keerulisemaks ja nad hakkavad endiselt nõudma äriühingute finantskontrolle.Sama teema on maksuametiga. Kuna praegu peab Eestis Euroopa mõttes väikseid äriühinguid auditeerima, siis on  maksuametil lihtsam – teatud riskide kontrollimise teeb maksuameti eest ära erasektor ja seda äriühingu enda raha eest.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt