Kuriteostatistika: Läänemaal kasvas hüppeliselt registreeritud kuritegude arv

21. jaanuar 2014, 15:21

Kriminaalstatistika näitab, et tapmiste ja mõrvade ning vangide arv on taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel, samas aga on suurenenud vägivallakuritegude arv.

Lõppenud aastal registreeriti 39 631 kuritegu, mis on 3% vähem kui 2012. aastal, kui registreeriti 40 816 kuritegu. Võrreldes 2003. aastaga on registreeritud kuritegude arv langenud 31%, siis registreeriti 57 417 kuritegu, vahendas justiitsministeerium tänases pressiteates.

„Hea sõnum on see, et lisaks registreeritud kuritegude arvu langusele on jätkuvalt madalal ka inimeste mure kuritegevuse pärast. Vaid 7% tunneb, et peamine riigi ees seisev mure on kuritegevus,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. „Kuritegevuse struktuuris suuri muudatusi ei olnud, kuid jätkuvalt tekitab muret vägivallakuritegude suur arv Eestis.“

Registreeritud kuritegude üldarv kasvas viies maakonnas ning langes kaheksas maakonnas. Maakondade võrdluses langes kuritegevus kõige rohkem Saaremaal (28%), Järvamaal (24%) ning Lääne-Virumaal (11%). Võrreldes 2012. aastaga registreeriti rohkem kuritegusid aga Läänemaal (38%), Põlvamaal (19%) ja Hiiumaal (8%), vastavalt 182, 142 ja 8 kuritegu rohkem kui 2012. aastal.

„Suured muutused Läänemaal ja Põlvamaal on selgitatavad mõne kriminaalasjaga, kohalikud elanikud liigselt turvalisuse pärast seda statistikat vaadates muretsema ei pea,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Jako Salla. „Jätkuvalt oli suurim kuritegude arv Tallinna linnas ja Ida-Viru maakonnas, samas on tähelepanuväärne, et Harju maakonnas ja Ida-Virumaa linnades nagu Kohtla-Järve ja Jõhvi, oli kuritegevus madalam,“ lisas Salla.

Registreeritud vägivallakuritegude arv kasvas keskmiselt 2%, 2013. aastal oli vägivallaga seotud iga viies registreeritud kuritegu. Justiitsminister Hanno Pevkur lisas, et kolmandik vägivallakuritegudest on seotud perevägivallaga. „Perevägivalla juhtmeid on registreeritud 2012. aastast 22% võrra rohkem ning tõenäoliselt on see seotud asjaoluga, et justiitsministri ja siseministri kriminaalvaldkonna prioriteetide seadmisel toodi perevägivallaga tegelemine eelmise aasta alguses eraldi välja ja perevägivalla juhtumitest antakse nüüd enam teada ning ka politsei teeb omalt poolt rohkem selleks, et nendele juhtumitele tähelepanu pöörata,“ selgitas Hanno Pevkur.

Tapmis- või mõrvajuhtumeid on 2013. aastal registreeritud 62, millest 50 on tapmised ja 12 mõrvad. Need numbrid sisaldavad ka tapmis- ja mõrvakatseid. „Kuigi tapmiste ja mõrvade arv on taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel, siis minu hinnangul on see number jätkuvalt liiga kõrge ja oleme jätkuvalt võrreldavad pigem teiste Balti riikide kui Põhjamaadega,“ ütles justiitsminister.

Varavastased kuriteod moodustavad 54% kõigist kuriteoliikidest, neid registreeriti aasta jooksul 21321. Varguste arv vähenes võrreldes 2012. aastaga 12%. „Vähenenud on nii vargused eluruumist, sõidukist kui kaubandusettevõttest. Välja võib tuua, et kõige sagedamini varastati telefone,“ täpsustas justiitsministeerium kriminaalpoliitika osakonna nõunik Jako Salla.

2014. aasta alguse seisuga on Eestis 3123 vangi, see teeb 238 vangi 100 000 elaniku kohta. „Kuigi vangide arv on eelmise perioodiga võrreldes vähenenud 4%, on sellegipoolest vange Eestis elanikkonna suhtarvus jätkuvalt liiga palju. Muret teeb ka korduvkuritegevuse määr – 2012. aastal vanglast vabanenutest 38% pani aasta jooksul toime uue kuriteo. Kuritegevust ei saa vähendada inimesi võimalikult kaua trellide taga hoides ning seejärel neid ilma abi ja järelevalveta vabadusse lastes. Andmed näitavad selgelt, et ennetähtaegne vabastamine, millega kaasneb kriminaalhooldus, annab ühiskonnale kuritegevuse vähendamise mõttes palju paremaid tulemusi,“ ütles Pevkur.

Riigi peaprokurör Norman Aas märkis, et kuigi kuritegevuse üldarv on languses, siis prokuratuur peab piiratud ressursside tingimustes keskenduma jätkuvalt olulisemale. „2013. aastast võib esile tuua süüdistuse esitamine 43 raskemas või organiseeritud narkokuriteos ning rohkem kui kunagi varem on kohtusse saadetud süüdistusi seoses kuritegelikku ühendusse kuulumisega. Kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistus on esitatud 14 grupile, kuhu kuulus kokku üle 150 inimese,“ lisas Norman Aas.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. January 2014, 15:21
Otsi:

Ava täpsem otsing