VEB Fond: ettevõtjad nõuavad riigilt sadu miljoneid

Mais Euroopa inimõiguste kohtule esitatud kaebus avalikustati ülemöödunud nädalal riigikogu VEB Fondi uurimiskomisjoni lehel. Komisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul soovisid komisjoni liikmed sellega tutvuda, sest VEB Fondist tulenev võimalik kahjunõue on riigi seisukohalt oluline küsimus.

“Eesti ühiskonnas tekib kohati tunne, et ongi kõik: me räägime ainult minevikust ja püüame leida süüdlast. Aga nüüd teame, et see (VEB Fond – toim) võib Eesti riigile reaalses rahas kalliks maksma minna,” ütles Vakra.

VEB Fondi sertifikaadiomanikke esindav advokaat Indrek Leppik sõnas, et pöördus Euroopa inimõiguste kohtusse, sest Eestis on VEB Fondi asjas jõus kaks teineteist välistavat kohtuotsust. Tallinna ringkonnakohtu otsus ütleb, et riik vastutab ja peab määrama hüvitise nendele isikutele, kelle pangakontod Eesti riik VEB Fondi tõstis. Aga riigikohtu üldkogu otsuses leitakse, et riik ei vastuta.

Sertifikaadiomanikud süüdistavad erapoolikuses. Sama üldkogu otsus tehti ajal, mil endine Reformierakonna liige Märt Rask oli riigikohtu esimees. VEB Fondi sertifikaadiomanikud väitsid kaebuses, et riigikohus polnud VEB Fondiga seonduvates otsustes erapooletu.

“Kaebajatele õiglaste väljamaksete tegemise korral riigieelarvest oleks Eesti ajakirjanduses niigi skandaalseks kujunenud VEB Fondi teema mõjunud veelgi laastavamalt Reformierakonna mainele, mille endine aktiivne tipp-poliitik oli asja eesistuja ja Riigikohtu esimees hr Märt Rask,” väitsid kaebajad.

Samuti on kaebuses Raski erapoolikuse tõendamiseks välja toodud, et pärast riigikohtu üldkogu otsuse langetamist on Eesti ajakirjandus saanud andmed, mille järgi rahastati Reformierakonna 1999. aasta riigikogu valimisi teadmata päritoluga sularahaga.

Möödunud aastal sai Äripäev enda käsutusse toona Reformierakonda rahastanud R-Hoolduse kontoväljavõtted, mille järgi oli sellesse äriühingusse kantud peaaegu miljoni krooni eest anonüümset sularaha.

R-Hoolduse taha taust senini saladuses. Üheks R-Hoolduse juhatuse liikmeks oli Reformierakonna tipp-poliitik Rask. Teised R-Hoolduse juhatuse liikmed olid reformierakondlastest Eesti Panga ekspresidendid Siim Kallas ja Andres Lipstok.

Praegust eurovolinikku Kallast on seostatud 1995. aastal Eesti Pangas võltsitud dokumendiga, mille abil sai Venemaa viinaärimehe Aleksandr Matti firma TSL International alusetult 32 miljonit dollarit. Kallas on väitnud, et tema valeandmetega dokumendi koostamise juures ei viibinud.

Kaebuses märgitakse, et Eesti Panga auditi kohaselt saadi Venemaalt Eesti Panga võltsitud dokumendi alusel raha kätte just 1998. ja 1999. aastal ning seega on ajakirjandus seostanud raha päritolu ka võimaliku VEB Fondi raha nn lahtikülmutamisega Venemaal ja selle raha Reformierakonda liikumisega.

Kallas on väitnud, et VEB Fondist ei jõudnud raha kindlasti R-Hooldusesse. Samas pole keegi Reformierakonnas öelnud, kelle käest tuli seni tundmatu päritoluga sularaha.

Rask: spekulatsioone ei kommenteeri. Rask sõnas, et pole Euroopa inimõiguste kohtusse jõudnud kaebusega tutvunud. “Kaebus kui selline võib sisaldada endas igasuguseid väiteid,” sõnas Rask. Ta lisas, et üldkogu otsuse sõltumatuses veendumiseks tuleb pöörduda riigikohtu poole ning tema ei hakka spekulatiivseid väiteid kommenteerima. “Pensionärist riigikohtu esimees ei selgita teile mitte midagi, sest see ei paku mulle huvi.”

Siiski ütles Rask, et tema suhtes 2012. aasta sügisel algatatud taandamisavaldus pandi riigikohtus arutlusele ja lahendati nõupidamistoas tema juuresolekuta. Tema sõnul ei taandatud teda VEB Fondiga seotud sertifikaatide tagatud nõuete hüvitamises esitatud kaebuse arutamiselt, sest selleks ei leitud alust. Raski hinnangul oli taandamiseks esitatud avaldus n-ö paljusõnaline dokument.

Vakra lausus, et sertifikaadiomanike esitatud kaebusest Euroopa inimõiguste kohtusse on valitsuse liikmed tõenäoliselt teadlikud. “Aga võib-olla on sellele varasemalt liiga vähe tähelepanu pööratud või suhtutud sellesse liiga kergekäeliselt. Loodetakse, et sellest midagi ei tule,” ütles Vakra. Tema sõnul võib kahjunõude tasumine olla tõenäoline kas või 5%, kuid siiski peaks riik sellega arvestama.

Pevkur riigikohtu otsust erapoolikuks ei pea. Justiitsminister Hanno Pevkur ütles, et peab seisukoha kujundamiseks teemaga tutvuma, ja palus saata e-kiri. Justiitsministeeriumi pressiteenistuse kaudu kohale jõudnud vastuses teatas minister, et Euroopa inimõiguste kohtule esitatud kaebuste kohta kujundab seisukoha välisministeerium.

“Justiitsministeerium ei pea mõistlikuks hakata ennustama võimalikku kohtu lahendit antud asjas. Mis puudutab Eesti kohtusüsteemi ja riigikohtu tööd, siis justiitsministeeriumil puudub igasugune alus väita, et riigikohus pole olnud erapooletu,” seisis kirjas.

Euroopa inimõiguste kohtu endine liige Rait Maruste sõnas, et kuuleb sellest kaebusest esimest korda. “Vaadake, ega riigikogu ei tegele ainult mingite skandaalide või skandaalikestega. Meil on muu töö. Põhiline tähelepanu tuleb ikkagi päris tööle panna, mitte mingisuguste jamade lahendamise peale,” rääkis Maruste.

Maruste ütles, et Euroopa inimõiguste kohtusse laekub umbes tuhat kaebust päevas, kuid tema teadmisel pole kordagi rahuldatud 300 miljoni ­eurost nõuet. “See on täiesti ennekuulmatu!” hindas Maruste kahjunõude suurust.

R-Hoolduse kolmik VEB Fondi loos

Mullu aprillis kirjutas Äripäev R-Hoolduse pangakonto väljavõttele ja anonüümsele allikale tuginedes, et 1999. aastal rahastati tundmatut päritolu sularahaga Reformierakonna riigikogu valimisi. Anonüümset päritolu raha laekus parteile ettevõtte R-Hooldus kaudu, mille juhatuse liikmed olid Siim Kallas, Andres Lipstok ja Märt Rask.Kõigil kolmel on kokkupuutepunkte ka VEB Fondiga. Kallas ja Lipstok on mõlemad endised Eesti Panga presidendid. Esimene neist oli ametis, kui Eesti Pangas hakati koostama 32 miljoni dollari väärtuses valeandmetega võltsdokumenti. Kirja saatmise hetkeks oli Kallas presidendi ametist lahkunud.Kallase erakonnakaaslane Lipstok juhtis Eesti Panka aastatel 2005–2012. Väidetavalt jõudsid esimesed signaalid sellest, et VEB Fondiga on midagi valesti, keskpanka hiljemalt 2011. aasta alguses. Toona aga Eesti Pank sellele erilist tähelepanu ei pööranud. On koguni öeldud, et kui Ardo Hansson poleks 2012. aastal keskpanka juhtima hakanud, poleks VEB Fondi ja Eesti Panka puudutav 32 miljoni dollari suuruse võltsimise lugu edasi uuritud. 2013. aasta jaanuaris avaldas Hanssoni juhitav Eesti Pank VEB Fondi kohta käiva ­auditi, mis paljastas valeandmetega dokumendi. Samuti leidis keskpank, et eeldatavasti oli tegu organiseeritud tegevusega, kuid ei osanud toona väita, kes on selle taga.Enne seda, 2012. aasta sügisel, oli Märt Raski juhitav riigikohus juba otsustanud, et riik  ei pea vastutama VEB Fondi sertifikaadiomanike ees. Kohtukoosseisu kuulus peale Märt Raski veel 17 riigikohtunikku, kellest 6 jäid eriarvamusele. Sertifikaadiomanikud kaebavad Euroopa inimõiguste kohtule, et riigikohus polnud VEB Fondiga seonduvat otsustades erapooletu, ei võtnud arvesse nende õiguslikke ja faktilisi väiteid, jättis rahuldamata taotlused ega põhjendanud seejuures, miks.

 

Kes nõuavad 300 miljonit eurot?

Aktsiaselts Pärnu Kalur Holding, aktsiaselts Saare Kalur, AS A.O. Imbi (pankrotis), Akke AS (likvideerimisel), aktsiaselts TARTU LIHAKOMBINAAT (pankrotis), Aktsiaselts VOLTA, Osaühing KOMMUNAAR, MAGNESIUM & METALS LIMITED, Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) ja AS Latvijas kugnieciba.

 

Mis seisus kaebus praegu on?

Peeter Roosma, Euroopa inimõiguste kohtu juristPraegu on kaebus kohtus registreeritud. See tähendab, et tegemist on nõuetekohaselt koos vajalike dokumentidega esitatud kaebusega, mis ootab lahendamist. Järgmise sammuna otsustab kohus kaebuse vastuvõetavuse ehk nii-öelda menetlusse võtmise. Otsus, kas see võetakse menetlusse, võib võtta aega veel aasta või paar.