Olukord Ukraina idaosas pingestub

Kiievi valitsus lubas reageerida täie karmusega, vahendas agentuur Bloomberg.

Protestijad võtsid kontrolli Donetski politseijaoskonnas, mille peale kohalik politseiülem tagasi astus. Umbes 20 kaitseriietuses püssimeest vallutas Slovjanski politseijaoskonna, kus Ukraina siseministeeriumi teatel võeti üle relvi ja võeti pantvange. Okupeeriti ka lähedal asuva Krasnõi Limani politseijaoskond. Siseminister Arsen Avakovi sõnul lähetas Kiiev piirkonda erijõud.

Sündmused sarnanevad arengutele, mis eelnesid Krimmi annekteerimisele.

Slovjanskis on kaitseriietuses püssimehed, kes meenutavad eraldusmärkideta sõdureid Krimmis, barrikadeerinud linna sissesõidutee, et tõkestada politseibusside saabumist.

"Meie reaktsioon saab olema väga karm, tehes vahet meeleavaldajate ja terroristide vahel," ütles Avakov oma Facebooki konto vahendusel.  "Relvastatud terroristide suhtes valitseb nulltolerants."

Kramatorskis Donetski oblastis toimus tulevahetus politsei ja tundmatute relvastatud isikute vahel, teatas Avakov sotsiaalmeedia vahendusel. Krasnõi Limanis lõi politsei koos kohaliku miilitsaga tagasi separatistide rünnaku. Avakovi sõnul olid ründajatel AK-100 tüüpi relvad, mida kasutab vaid Venemaa armee. Avakovi sõnul käsitleb Ukraina laupäeval aset leidnud sündmusi kinnitusena Venemaa agressioonist.

Ukraina presidendi kohusetäitja Oleksandr Turtšinov kutsus kokku riigi julgeolekunõukogu ja kaitsenõukogu.

USA ja liitlaste luureametnike sõnul näivad Donetskis ja mujal sündmusi õhutavat venemeelsed ja Venemaa valitsuselt korraldusi saavad isikud.

Luureandmed näitavad, et mõned tänased demonstrandid imbusid Ukraina ida- ja lõunaosa osa linnadesse viimase kuu aja jooksul või veidi varem, moodustades osa Venemaa plaanist tükeldada Ukraina föderaalseteks regioonideks, millest osad võivad korraldada referendumi Venemaaga liitumiseks.

USA ja NATO luureanalüütikud on jätkuvalt seda meelt, et Venemaa president Vladimir Putin eelistab provokatsioonide, propaganda ja äraostmise kampaaniat otsesele sõjalisele sekkumisele, et osa Ida-Ukrainast ära võtta. Kui see kampaania on edukas, jääb ülejäänud Ukraina maasulgu, ilma oma tööstuspiirkondadest, sõltuvaks Venemaa energiast ja võimetuks lääne Euroopaga tihedamaid sidemeid arendama.

Ukraina peaminister Arseni Jatsenjuk püüdis reedel pingeid maha võtta, lubades riigi idaosale suuremat autonoomiat. Donetski linnapea Oleksandr Lukjantšenko kutsus referendumit suurema autonoomia saavutamiseks korraldama ühel ajal 25. maile kavandatud presidendivalimistega.

"Kagu-Ukraina vabastamine on alanud," ütles Krimmi asepeaminister Rustam Temirgaliev. "Kui Kiiev jätkab Ukraina föderaliseerumise vajaduse eiramist, võib juhtuda, et see riigi kaguosas juhtub, millele järgneb Venemaa ja Valgevene liitriigiga liitumine," ütles ta agentuurile Bloomberg.

Ukrainas toetab Donetski eraldumist riigist 8%, Donetski oblastis on toetus 18%, näitab Kiievis asuva Demokraatliku Algatuse Fondi arvamusküsitlus, milles osales 2010 inimest.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov helistas oma Ukraina kolleegile, kutsudes üles leidma rahumeelset lahendust. Ühtlasi kutsus Lavrov Kiievi valitsust üles respekteerima Ukraina idaosa inimeste legitiimseid nõudmisi, vahendas Interfax.

Ukraina välisminister Andri Deštšia nõudis telefonikõnes Lavroviga Venemaa eriüksuste provokatsioonide lõpetamist, teatas Ukraina välisministeerium.

Uuesti teravnenud pinged riskivad nurjata tulevaks nädalaks kavandatud kõnelused Venemaa, USA, Ukraina ja Euroopa Liidu vahel. Plaan on kohtuda 17. aprillil Genfis.