Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EG Võrguteenus: gaasi aktsiisi tõus seab ohtu suurprojektid
EG Võrguteenus saatis rahandusministeeriumile kirja, milles juhib valitsuse tähelepanu tagajärgedele, mis võivad kaasneda gaasi aktsiisi hüppelise tõusuga.
„Euroopa Komisjoni koostatud liikmesriikide energiatoodete ja elektri aktsiisimaksude võrdlus näitab, et Eesti on juba praegu üks kõrgema maagaasi aktsiisimääraga liikmesriike Euroopa Liidus,“ kirjutas ülekandevõrgu omanik ja süsteemihaldur AS EG Võrguteenus rahandusministeeriumile.
EG Võrguteenuse juht Sergei Jefimov prognoosib, et osad ettevõtted lõpetavad Eestis oma tegevuse või ei laiene Eestisse, sest lõplik gaaskütuse hind on liiga kõrge. „Kui Eestis tõstetakse aktsiisimäära kolmel järgneval aastal järjest 20%, siis Euroopa Komisjoni aruandele tuginedes on Eesti Euroopas maagaasi aktsiisimäära suuruse järgi viie kõrgema aktsiisimääraga riigi hulgas,“ kommenteeris Jefimov.
Tema sõnul on koalitsioonilepingu eesmärk tõsta regionaalset julgeolekut ja konkurentsivõimet, muu hulgas seista Balticconnectori ja regionaalse veeldatud maagaasi (LNG) terminali rajamise eest.
„Maagaasi tarbimise vähendamine seab ohtu regionaalselt tähtsad projektid. Jääb mõistetamatuks, miks vähendab riik gaasi kui energiaallika konkurentsivõimet olukorras, kus erakapitali ja Euroopa Liidu raha toel kavatsetakse gaasivõrku ulatuslikult investeerida, et suurendada varustuskindlust, mitmekesistada maagaasi tarneallikaid ja integreerida gaasiturge,“ rõhutas Jegorov.
"Riigi konkurentsivõime ja energiajulgeoleku nimel tuleks väärtustada maagaasi, et kavandatud investeeringud nii Eesti-Soome vahelisse gaasitrassi Balticconnector kui ka LNG-terminali oleksid üleüldse mõistlikud, “ lisas Jefimov.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.