RM: palgasurve hakkab sügisel inflatsiooni tempot tõstma

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad mais kuuga 0,1 protsenti ning aastases võrdluses alanes inflatsioon 0,1 protsendini.

Inflatsioon on jätkuvalt väga madal väliskeskkonna mõjude tõttu. Tarbijahindade tõus on selle aasta jooksul langenud väga madalale tasemele odavnenud importkaupade tõttu, mille osakaal tarbimiskorvis on suur. Impordihinnad pöördusid langusesse möödunud aastal ning selle aasta alguses on see jätkunud. Lisaks on seda võimendanud euro tugevnemine.

Kevadel hakkas hindu mõjutama ka toiduainete odavnemine välisturgudel. Piimatoodete hinnad on pöördunud langusesse suurenenud pakkumise tõttu ning aiasaadused on odavnenud tänu soodsale ilmastikule. Neil põhjustel pöördusid ka toidu hinnad siinsel turul langusesse. Mais olid puu- ja köögiviljad ligi kümnendiku  soodsamad kui aasta tagasi ning toiduhinnad kokku ligi üks protsent odavamad. Viimati olid toiduhinnad languses neli aastat tagasi.

Lisaks võib mai olulisemate hinnamuutustena välja tuua kütuse ja sideteenuste odavnemise ning elektri kallinemise. Elektri börsihind tõusis aprilli madaltasemega võrreldes, kuid elekter kodutarbijatele on jätkuvalt odavam kui aasta tagasi.

Kiire palgakasvu mõjul on teenuste hinnatõus jätkunud, mis osaliselt tasakaalustab väliskeskkonna hinnalangust.

Kevadprognoosiga võrreldes on inflatsioon olnud oodatust madalam. Peamiselt on see tingitud madalatest toiduhindadest, kuna hooajalist värskete aiasaaduste kallinemist kevadel ei toimunud. Teiseks põhjuseks on prognoositust madalam elektri börsihind. Mõnevõrra madalam on ka baasinflatsioon sideteenuste suurema hinnalanguse ning tööstuskaupade tagasihoidlikuma kallinemise tõttu.

Aastane inflatsioon jääb ka suvekuudel väga madalaks, samas sügisel hakkab järk-järgult kiirenema. Üheks põhjuseks on teenuste hinnatõus tasuta kõrghariduse taandumise tõttu septembris ning palgakasvuga kaasnevad hinnasurved. Lisaks hakkab toiduainete hindu mõjutama aastatagune madal võrdlusbaas.

Eurotsoonis alanes hinnatõus esialgsel hinnangul mais toiduainete hinnatõusu pidurdumise tõttu 0,5 protsendini. Eesti inflatsiooni võrdlemisel euroalaga kasutatakse harmoneeritud tarbijahinnaindeksit (THHI), mis võtab arvesse ka turistide kulutused. Hinnanguliselt võis Eesti THHI ulatuda mais 0,7 protsendini. Seega on Eesti inflatsioon euroalaga võrdluses sarnane.