Roosade prillide asemel tuleb kasuks mõõdukas pessimism

Maailmaturul toimuv hinnatõus jõuab kiiresti ka Eesti tanklatesse ning tähendab seda, et inflatsioonitempo hakkab kiirenema ning paljude ettevõtete oluline kuluartikkel suureneb.

Nafta hinnaga toimuv sunnib nii ettevõtteid kui ka eraisikuid oma kulusid üle vaatama. Loomulikult mõjutab kallinev kütus eeskätt transpordisektorit, kuid selle mõju võib olla palju laiem, sest autokütus on kaup, millest tarbija ei kiirusta loobuma. Pigem tõmmatakse kokku teisi kulutusi. Seetõttu võib nafta kallinemine mõjutada siseturust sõltuvate ettevõtete müüki. Siseturg on aga olnud viimastel kvartalitel Eesti majandusarengu peamine vedur.

Eesti eksportöörid on kahetises olukorras. Euroopa Keskpanga viimased otsused peaksid soodustama euroala eksporti. Kuna Eesti olulised ekspordiriigid on Rootsi ja Venemaa, siis võiks euro nõrgenemine olla siinsetele tööstustele soodne.

Arvestades ka seda, et rubla on selle aasta esimesel poolel nõrgenenud ning see on omakorda vähendanud Venemaa turul tegutsevate Eesti ettevõtjatee kasumlikkust. Samuti peaks nõrgenev euro pakkuma leevendust sel aastal jätkunud kiirele palgakasvule ning aitama Euroopas vältida deflatsiooni. Teisalt kergitab nõrk euro tooraine hinda ning muudab eurotsoonist väljastpoolt ostetava toorme kallimaks.

Eesti ettevõtetele on selle aasta märksõnadeks kulude kiire kasv, väljakutseks on aga jätkuvalt tulude suurendamine, et kulude kasvu tempole mitte alla jääda.

Eestis on valdav arvamus, et majanduskasv suudetakse kiiresti taastada ning järgmine aasta on juba oluliselt parem kui praegune. Äripäev peab aga tõenäoliseks, et loodetud pööre ei toimu nii kiiresti ning majanduskasvu taastumine võib võtta aega oodatust kauem.

Selle hinnanguga ei nõustu poliitikud. Peaminister Taavi Rõivas ja rahandusminister ­Jürgen Ligi pole esimese kvartali majanduslanguse statistikast lasknud oma tujul langeda. Rõivas on oma optimismi põhjendanud väitega, et palgad ju Eestis kasvavad. Ligi aga loodab ettevõtjate seas palju pahameelt põhjustanud maksuseaduste muutmisele, mis ­rahandusministri hinnangul aitavad riigieelarvet  täita.

Nafta hinda ja euro kurssi Eesti ettevõtjad ning riik kahjuks kuidagi mõjutada ei saa. Mõistlik oleks praeguses olukorras arvestada seetõttu pigem pessimistlikuma stsenaariumiga.

Eesti majanduse täiendav risk on aga see, et majanduskeskkonna ebakindlus on sattunud halvale ajale. Praegu paneb valitsus kokku 2015. aasta riigieelarvet. Tegemist on valimisaasta eelarvega, mis tavaliselt toob kaasa selle, et poliitikud üritavad tulevikku vaadata läbi roosade prillide ning kehastuda jõuluvanaks. Sellises olukorras on ettevõtjad need, kes suureneva maksukoormuse kaudu peavad poliitikute valimiseelse kingikoti täitmist asuma ­finantseerima.