Trügib laenuturule

Laenude andmise ja järelmaksudega tegeleb ETK Finants, mis kuulub võrdselt ETK-le ja ASile Cofi. Pea aastase tegutsemise jooksul laenuturul on andnud firma ETK Finantsi juhatuse liikme Piret Pauluse sõnul laenu umbes 4000 inimesele, keskmine laenusumma on 1500 eurot. Minimaalne laenusumma ETKs on 300 eurot ja maksimaalne 5000 eurot.

Laenu saab taotleda poes kassapidaja käest ankeeti küsides ning ka ETK iseteeninduses nende veebilehel. Finantsteenused ja retseptid paiknevad kõrvuti menüüdes firma kodulehel.

Lisaks väikelaenudele pakub kauplusekette Konsum, Maksimarket ning  A ja O haldav ETK alates mullu maist ka järelmaksu võimalust, kuid seda poodides, kus müüakse kestvuskaupu, näiteks Tööriistamarketis.

 „Väga paljud meie kliendid elavad Tallinnast ja suurematest asulatest eemal, kuuleme neilt igal pool retoorikat, et pangateenused jäävad neist järjest kaugemale. Oleme püüdnud olla neile oma kauplusteketi kaudu lihtsaimate finantstoodetega lähemal, sellepärast lisasime ka näiteks Säästukaart Plussile sularaha väljavõtmise funktsiooni,“ rääkis Paulus.

Ta selgitas, et ETK põhitegevuseks on kaubandus ning ETK finantstooted on loodud selleks, et esimest tegevust soodustada, sest kaupmehe eesmärk on ikka võimalikult palju oma tooteid müüa. „See  väikelaen pole just meie hitt-toode, aga oleme arvestatava hulga lepinguid väljastanud. Meie põhifookus on siiski see, et inimesed eelistaksid pangakardi asemel meie maksekaarti, mille pealt ei pea me pankadele teenustasu maksma,“ sõnas ta.

ETK Finantsi nõukogu liikme ning firma omaniku Cofi nõukogu esimehe Priit Põldoja tuli idee hakata pakkuma oma klientidele väikelaene sellest, kui nad panid tähele, et Säästukaart Plussi sularahateenus osutus populaarseks ning sulas välja võetavad summad olid küllaltki suured. Säästukaart Plussi omanikke on üle Eesti  ligi 50 000.

„Need laenud on tõepoolest suhteliselt populaarsed, sest tegemist on turul hea pakkumisega. Eelkõige pakutakse neid ETK klientidele, jaotusvõrk on seega ka hea. See on aga siiski rohkem kõrvaläri Säästukaart Plussi krediitkaardiärile, täiendav pakkumine samale kliendibaasile,“ selgitas Põldoja.

Tarbijalaenude andmisele keskendunud Bigbanki juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul pole Bigbank ETK aasta jagu kestnud laenuäri mõju veel tajunud, kokkupuuteid ETK-ga pole olnud.  „Pigem on turul olnud muid muudatusi, näiteks ühisrahastusega laenuplatvormide turuletulek on ilmselt turgu neist märksa rohkem mõjutanud,“ ütles Saar.

Saar lisas, et tarbijalaenude pakkujate arv on Eestis kindlasti suurem, kui tegelikult normaalne oleks. „See turg võiks korrastuda. Kui riik võtab vastu seadusemuudatusi laenuturu korrastamiseks, siis jääb laenajaid kindlasti vähemaks, tõenäoliselt lähevad järele jäänud finantsinspektsiooni järelevalve alla,“ lisas ta.

ETK laenuäri finantsinspektsiooni järelvalvele ei allu. Finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuhi Malle Aleksiuse sõnul teostab finantsinspektsioon järelvalvet pankade üle ehk ettevõtete, kes nii väljastavad laene kui kaasavad ka avalikkuselt hoiuseid.

Järelvalvet laenuandjate, sealhulgas ka näiteks kiirlaenude pakkujate üle teostab võlaõigusseaduse alusel Tarbijakaitseamet. Vastav seadus reguleerib näiteks seda, kuidas peab toimuma laenuvõtja maksevõime hindamine ning sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtted.

Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul on ETK laenuäris oluline, et kõik tarbijakrediidile sätestatud nõuded oleksid täidetud. „Eriti oluline on see, et laenu väljastamisel oleks hoolikalt jälgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ehk hinnatud tarbija tegelikku laenuvõimet ja et tarbijale on antud enne lepingu sõlmimist tarbijakrediidi teabeleht ning muud vajalikud dokumendid,“ selgitas ta.

„Kuna vastutustundlikku laenamise põhimõtted kehtivad ühiselt nii pankadele kui ka teistele laenuandjatele nagu ETK, ei ole tarbija jaoks nende vahel erinevust seni, kuni kõik nõuded on täidetud,“ lisas Turetski.