Venelasele on Eesti maasikas eksootika

Reklaamsildi näol on reeglina tegu tavalise vineerplaadiga, kuhu on teibi või mõne kleepainega kinnitatud silt, mis kutsub aiasaadusi ostma. Plaat omakorda on kas vaiaga maasse löödud või kinnitatud teeäärse posti külge ning seal sageli autode sihvides-sähvides omasoodu liigub.

"Küllap siis on aega talvel magada," vastab Tartu-Võru teel, Paali küla sildi vahetus läheduses elav taluperenaine Heli Unt hakatuseks küsimusele, kas terve suve maasikate ja muu aiakraami müümine suve kinni ei pane.

Müügipunktil peab pidevalt silma peal hoidma ning reeglina ostuhuvilised kaua ootama ei pea.

Tihedamalt Tartu-Võru teed mööda sõitjaile on Tartu poolt tulles paremat kätt jääv beež maja koos tee ääres seisva sama värvi treileriga ehk tuttavad. Undi sõnul on treiler seal olnud juba oma kümmekond aastat, tema tegeleb säärase ettevõtlusega alles esimest suve. Varem tegid seda tema vanemad.

"Eks enamik kliente ole läbisõidukliendid," lükkas Unt ümber eelduse, et ehk on ostjaks lähiümbruses elav rahvas, kes tuleb kas vanast tutvusest või neile teada-tundud kvaliteedist aiasaaduseid ostma. Ja nii ongi enamik päevi majanduslikus mõttes edukad või vähem edukad, kuigi äri ega kasum pole ehk see, mis võiks olla tee ääres aiasaaduste müügi moto.

"Pigem, et teen endale, aga teen natuke rohkem," sõnastab Unt selle ise, mispeale ta nendib, et ega põllumajanduse viljelemine olegi teistsugune - tööd on palju ning töötama peab kogu aeg.

Kuna tegu on perefirmaga, siis käib töökorraldus pigem selle järgi, kes kui palju parasjagu teha saab. Nii ütleski Unt, et kui ta tegi aruannet ning ametnik temalt küsis, kes kui palju palka saab, olevat tema vastanud, et perefirma puhul, eriti talupidamise puhul, teeb igaüks nii palju, kui jõuab ja saab.

Veidi enam kui põlvekõrgusele letile on laotud kartuleid, mõned purgid mett ja kolme sorti maasikaid, millest osa on juba väikestesse karpidesse pandud. Keset lauda seisab kaal.

Undi sõnul on tänapäeval inimesel pidevalt kiire ning ta tahab palju ja kähku. Seetõttu võib paljudele kiirustajaile üllatusena tulla, et õue peale sisse keerates ei lähe sugugi vähem aega kui näiteks suures supermarketis ringi kärutades. Seesuguste ettevõtmiste üheks omaduseks on pidev suhtlus ning nõnda lähevadki paljud ostjad minema alles tükk aega hiljem, siis, kui maast-ilmast ka omajagu räägitud.

Unt kirjeldas, kuidas sageli käivad inimesed tema juures plaaniga lihtsalt läbi hüpata, ent siis unustavad endid maasikaid maitsma ning mõtisklema, mida nendega teha saaks. Näiteks Rumba sort, mille marjad näevad välja justkui plastikust, passib hästi tordi kaunistamiseks, Polka sort on aga parim otse suhu pistes.

Kuigi enamik kliente on Undi sõnul siiski eestlased, on tal kohe varnast võtta ka paar lugu välismaalastest. Näiteks rääkis ta venelastest, kelle jaoks Eesti maasikad mõjuvad justkui eksootikana, mis siis, et ka Venemaal maasikmarju kasvatatakse.

"Ilmselt on see samamoodi, nagu meie turist käib näiteks Saaremaal ja ostab endale kadakast meisterdatud võinoa," märkis ta.

Undi sõnul tahavad turistid ausat ja eestimaist toodet ning on seetõttu eriti valvsad, kuna kardavad petta saada. Nii ta viipabki käega taamal asuvale põllumaale ja ütleb, et kes ei usu, et maasikad on eestimaised, võivad põllule ise kaema minna.

Seesugune omapärane müügivorm tekitas uudishimu ka Tartus elavates korealastes, kes Undi õue peale otsustasid keerata. "Ja purssisid eesti keelt ka kõneleda!" naeris ta. Pärast selgus mõistagi, et korealased olla juba pikemat aega heade mõtete linnas elanud.

Tee ääres talusaaduste müümist ei saa võrrelda aga ka turulkäiguga, seda juba eeskätt seetõttu, et müüjaid on vähem, teisalt aga seetõttu, et kaup on värskem.

"Päris palju on neid juhtumeid, kus inimesed tulevad, ostavad kartulit, aga siis avastavad, et sinna peale tahaks näiteks tilli ka raputada või hoopis salatit teha," naeris Unt. Nii ta lippabki aeda ja näpistab kõrgete tillivarte küljest väikese kimbu rohelist. Kui vaja, kaksab mõne salatilehe ka.

Lisaks kodusele "minipoele" müüb Unt kartulit ka hulgilattu ning tõenäoliselt tulevikus see tendents ka jätkub.