Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Väävlidirektiiv toob ahelhinnatõusu

    2015. aastast kehtima hakkav väävlidirektiiv tõstab transpordiettevõtete kulusid.

    Tuleva aasta 1. jaanuarist kehtima hakkav väävlidirektiiv kannab ühelt poolt keskkonnasäästlikku sõnumit – praegu on laevakorstnast väljuva suitsu väävlisisaldus üks protsent, alates uuest aastast peab see vähenema aga kümme korda ehk 0,1 protsendini. Teiselt poolt eeldab see aga lisainvesteeringuid, mis omakorda toob kaasa hinnatõusu.
    Tallinki juht ja omanik Enn Pant rääkis mullu sügisel Äripäeva konverentsil, et laevapiletite hinnad tõusevad – reisijatel vähem, kaupadel rohkem.
    Selgub, et väävlidirektiiv mõjutab ka transpordiettevõtteid, kelle igakuised kulud tõusevad.
    Eesti autotranspordiettevõtete topi esiotsa kuuluva ettevõtte Kauritel OÜ juhataja Marko Novik nentis, et hinnatõusu kõige keerulisem osa on see, kuidas põhjendada kliendile ära asjaolu, et hinnatõus tuleb väävlidirektiivist. „Peame kliendile selgeks tegema, et me ei saa seda raha kuidagimoodi endale, vaid see tuleb hinnatõusust,“ lisas Novik, kes tegi ka kiire kalkulatsiooni ning ütles, et ühes kuus tähendaks see ettevõttele enam kui 4100 euro suurust lisakulu. Peamiselt Skandinaavia turul tegutseva ettevõtte juhataja Novik väitis, et kui vaadata üksikpileti hinnatõusu, siis peaks see olema umbes 50 eurot.
    Novik pani ette, et ehk võiks hakata arvetele väävlidirektiivist tuleneva lisakulu märkima eraldi reale, sest siis on kliendil selge ülevaade sellest, kuidas hinnad kujunevad ning mis põhjusel neil rohkem maksta tuleb.
    Kaudsed mõjud. Väävlidirektiiv põhjustab ka kaudseid kulusid. Näiteks rääkis Goldline Group OÜ juhatuse liige Asko Osula, et kuigi väävlidirektiiv päris otseselt ettevõtte tegemisi ei mõjuta, avaldub kaudsem mõju ilmselt uue aasta esimese kvartali lõpus või teise kvartali alguses. Nimelt põhjustab väävlidirektiivi kehtima hakkamine tõenäoliselt ka kütusehindade tõusu, mis jõuab ringiga ka transpordiettevõteteni.
    Statoil Fuel & Retail Eesti AS peadirektori Kai Realo sõnul kütusehind siiski ei tõuse ja väävlidirektiivi mõju hinnale on marginaalne. Statoil toob oma kütuse üle lahe Soome rafineerimistehasest. „Mootorikütuste jaehinnale saab muudatuse mõju olla kütuse hinna muid komponente arvesse võttes marginaalne ning samuti ei ajenda see võimalik transpordi hinnatõus tegema muutusi mootorikütuste tarnetes, sest ka alternatiivsed transpordilahendused pole soodsamad,“ selgitas Realo.
    Samuti ütles Realo, et pole mõeldav kütuse suuremas koguses varumine, pidades silmas laevatranspordi hinnatõusu. „Kütuste kui toote, mille turuhind iga päev muutub, suuremas koguses varumine on suur äririsk, mida nii väikese ja marginaalse hinnakomponendi muudatuse tõttu kindlasti võtta ei tasu,“ ütles ta.
    Rohkem kommentaare Statoil Fuel & Retail kontsern seoses järgmise aasta tarnetega anda ei saanud, kuna ettevõte on alles järgmise aasta tarnete osas hankeprotsessi ettevalmistamas.
    TASUB TEADA
    Statistikaameti andmeil võib viimase kolme aasta põhjal väita, et umbes 56% kaubast tuuakse Eestisse laevadega. Eesti suurimad impordipartnerid möödunud aastal olid statistikaameti andmeil Soome (15% Eesti koguimpordist), Saksamaa (11%) ja Rootsi (10%).
    Tallinna Sadama andmeil tuli 2013. aastal Eestisse Tallina Sadama sadamate kaudu  3,5 miljonit tonni importkaupa. Läbi kõikide Eesti sadamate veeti eelmisel aastal 5,6 miljonit tonni  importkaupu.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ain Kivisaar: kolm soovitust uuele linnavõimule
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Linnaplaneerimisest on saanud ülereguleerimise, asjatu detailsuse ja metsikult kõrge kulubaasiga valdkond, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
ExxonMobile ja Chevroni tulud põrutavad allamäge
Naftahiiglased Chevron (CVX) ja ExxonMobil (XOM) teatasid esimese kvartali kasumite langusest, mida mõjutasid madalamad maagaasi hinnad ja väiksemad rafineerimise marginaalid.
Naftahiiglased Chevron (CVX) ja ExxonMobil (XOM) teatasid esimese kvartali kasumite langusest, mida mõjutasid madalamad maagaasi hinnad ja väiksemad rafineerimise marginaalid.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Uus tehnoloogia hirmutab? Madalal rippuvad digiõunad toovad kiire võidu
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Madalal rippuvaid õunu tasub noppida äriprotsesse ümber korraldades, selgitab saates “Juhtimisaudit” digimuutuste juht Kaarel Allikmäe. Alati pole efekti saavutamiseks vaja IT-arhitektuuri lisada uusi keerukaid tehnoloogiaid.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raport Ukrainast: nädal on olnud pingeline
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Möödunud nädal Ukrainas on olnud pingeline, kuna mingil hetkel kasvas Vene vägede rünnakute arv Ukrainas 100 rünnakuni päevas, selgub kaitseväe raportist.
Oodatud tõusu eelõhtu: kinnisvaraturg lükkas täiskäigu sisse
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.
Kinnisvaraarendajatele paistab olevat saabunud pärituul: mitu ettevõtet on teatanud uute projektidega alustamisest, sest ehitusturg soosib varakult startijat ning turg on tasapisi välja rabelemas kõrgest euriborist.