• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Linnamäele kasulikku seadust soojendatakse üles

    Kui vahepeal oli meedia- ja ravimiärimehe Margus Linnamäe Paljassaares asuvale kinnisvaraärile kasulik seadusemuudatus riigikogus varjusurmas, siis nüüd on mullu esimese lugemise läbinud eelnõuga hakatud jälle toimetama.

    Linnamäe kinnisvarafirmale Ecobay OÜ kuulub Põhja-Tallinnas Paljassaares ligi 50 hektarit mereäärset maad. 2010. aastal algatatud detailplaneeringu järgi plaanitakse sinna rajada elamu- ja äripiirkond, mille maksumust on hinnatud sadades miljonites eurodes.
    Kuid kinnistu naabriks on Tallinna Vee reoveepuhastusjaam ning sellel objektil on praegu seadusega lubatud 300 meetri laiune sanitaarkaitsetsoon – kuja, mis ulatub ka Linnamäe firma kinnistule ning seab sellele ehituspiirangud.
    Eelmise aasta 17. septembril esitasid riigikogu tollase valitsuskoalitsiooni liikmed ­Tõnis Kõiv, Peep Aru, Liisa Pakosta ja Siim Kabrits veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise eelnõu, millega muu hulgas sooviti edaspidi kujade vähendamist seaduses senise kuni 500 meetri asemel 5–150 meetrini.
    Päev varem oli Linnamäe annetanud IRLile 10 000 eurot.
    Läbis esimese lugemise. Kuigi maaomavalitsuste liit, linnade liit, vee-ettevõtjate liit ning terviseamet olid eelnõu suhtes kriitilised, läbis see novembris 41 poolthäälega esimese lugemise. Terviseameti hinnangul tekitaks kujade vähendamine olukorra, kus väljapoole uut kuja võib jääda eelnevalt saastatud maad. Tallinna Vesi rehkendas, et seadusemuudatus kohustab neid Paljassaares investeerima 50 miljonit eurot, millele lisanduvad iga-aastased opereerimiskulud 2,5 miljonit eurot. Kõik see tõstaks Tallinnas tariife vähemalt 5–10%.
    Seadusemuudatuse ümber valitses seejärel vaikus. Kevadel rääkis viimaseid päevi riigikogu keskkonnakomisjoni juhtinud IRLi liige Erki Nool, et eelnõu läks nende eelnõude ritta, mis jäetakse riiulile tolmu koguma.
    Kuid nii ei läinud. Eelmisel nädalal esitasid eelnõule riigikogus oma muudatusettepanekud nii reformierakondlane Tõnis Kõiv kui ka sotsist keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.
    Vakra sõnul tuleb riigikogu menetluses olevate eelnõudega tegeleda ning ka kevadel sõlmitud valitsusliidu koalitsioonilepingus on kirjas, et haisu- ja reoveeteemasid unarusse ei jäeta.
    “Arutelu käib, kuid seadusega me enne edasi ei lähe, kui seal ei toimu suuri sisulisi muudatusi. Niikaua, kui mina olen keskkonnakomisjoni esimees, ei juhtu kahte asja – kedagi ei lubata Ülemiste järve ujuma ja keegi ei saa ehitada oma maja reovee setete juurde lähemale, kui on tänane kuja,” lubas Vakra.
     
     
    Tasub teada
    Kõivu ettepanekud
    Tõnis Kõivu parandusettepanekutes veeseaduse ja jäätmeseaduse eelnõule on muu hulgas, et kui kanalisatsiooniehitisest lähtuv mõju ulatub kujast kaugemale, peab KOV:
    1) suurendama kuja ulatust, kui see ei too kaasa põhjendamatuid piiranguid maaomanikele maa kasutamisel;
    2) muutma kanalisatsiooniehitise asukohta, kui parim võimalik tehniline lahendus osutub ülemäära kulukaks või ei võimalda vähendada mõju ulatust.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andi Pleskovski: laopindade turul valitsevad uued trendid
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Neil, kel on kiirelt sobivat laopinda tarvis, tasub kärme olla, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Evergrande jättis ka armuajal võlamaksed tegemata Ettevõte liigub pankroti poole
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Hiina kinnisvaraarendaja Evergrande ei maksnud 30päevase armuaja jooksul osasid võlgasid tagasi, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed Reutersile. See võib tähendada, et massiivset ettevõtet ootab peagi pankrot.
Ehitusettevõtete TOP: hinnatõusud pole enam järsud, vaid igapäevased
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Seekordses Äripäeva TOPi saates räägime ehitusettevõtete TOPist. Suuremad ehitusprojektid on üsna pikaajalised ja praeguse hinnatõusulainetuse ajal on väga keeruline tööde maksumust prognoosida. Nii on ehitusturul tekkimas lepingud, kus peatöövõtja marginaal on fikseeritud, kuid ehitusega seotud kulud tasutakse avatud arvete alusel.
Eestis kaks elektritootjat rivist väljas, hind kasvab päeval üle 500 euro Elektri import Venemaalt on tugevalt pärsitud
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.
Elektri hinna rekorditest saab viimasel ajal teatada igal esmaspäeval, kuid veelgi kurvem pilt vaatab vastu homme, kui keskmine elektri hind kasvab pea 470 eurole, mis on kümme korda kõrgem kui Eesti pikaajaline keskmine. Oma mõju on kindlasti ka Vene elektriimpordi piiratud mahul.