Maarja Lega • 21 jaanuar 2015

Kalatöösturid harjunud kasvuga

Spratfili tegevjuht Peeter Loim ütles, et kõrgkvaliteetne sisseseade aitas tööviljakust nelja aastaga kahekordistada.  Foto: Andras Kralla, Äripäev

Viimastel aastatel on kalatööstuses olnud kasvuperiood – eelmises Äripäeva toiduainetööstuse TOPis tegeles esikümnes iga kolmas ettevõte kaladega.

Millega kalatööstused kasvu tagavad:

pingutavad hea maitse nimel;

kasutavad kvaliteetset ja puhast toorainet;

hoiavad pühendunud töötajaid;

investeerivad kaasaegsetesse seadmetesse ja masinatesse;

leiavad head koostööpartnerid ja hankijad.

Ehkki sektor on konkurentsivõimeline ja väljakujunenud, võib sel aastal olukord muutuda keerulisemaks, mistõttu mittevajalikest investeeringutest hoidutakse.  

Ettevõtjate sõnul on edu saladuseks kvaliteet. Äriliseks kasvamiseks kasutatakse erinevaid võtteid, ent võtmesõnaks on kvaliteet. Kalurikolhoosi Peipsi Kalur Mehikoorma osakonna baasi 1992. aastal tegevust alustanud OÜ Latikas juhi Margus Narusingi sõnul püüab ettevõte, mille põhitegevus on kalapüük, kala töötlemine ja müük, pakkuda vaid värskeid ja kvaliteetseid tooteid, valmistades kalakulinaariatooteid säilitusaineteta. Narusingi sõnul on kalatööstuses olulisim tahtmine. “Kalatööstuses hakkamasaamiseks on kõige tähtsamad tooraine, turg ja tööjõud ning tahtmine asjaga tegeleda,” selgitas ta.

Ka pikaajaliste traditsioonidega OÜ Viru Rand peab kvaliteeti peamiseks, tänu millele on toodete müük pidevalt suurenenud. Toilas asuval ettevõttel on ISO-22000 sertifikaat, mis antakse toiduainetetööstustele, kelle tootmis- ja müügiprotsess tagab stabiilselt piisaval tasemel toiduohutuse. Viru Ranna müügijuhi Ingrid Sinimetsa sõnul annab sertifikaat koostööpartneritele kindlustunde ja teadmise, et toiduohutus on rahvusvaheliselt tunnustatud tasemel.

Möödunud aastal tulemused kukkusid

Valdur Noormägi, kalaliidu juht

Aastatel 2009–2013 kalatööstusettevõtted kasvasid, kuid mullu hakkasid langema. Seda peamiselt Vene sanktsioonide tõttu. Langus seejuures on ettevõtteti erinev. Näiteks kilu või räime toorainena kasutavad ettevõtted on tänavu edukad juba siis, kui neil on tulemas nullilähedane aasta.Kuigi Venemaa keelud on kehtinud alates möödunud aasta 9. augustist, algasid Venemaa mõjutused tegelikult juba 2013. aastal. Kalatööstusettevõtted ei ole seejuures riigilt siiani mingit abi saanud, vaid on omal käel püüdnud hakkama saada. 

Uued turud. Olukorra leevendamiseks on ettevõtted vähendanud palkasid, vähenenud on ka käibed. Seetõttu ei ole sektoris suuri pankrotte olnud. ­Lisaks on hakatud otsima ­uusi turge. Näiteks kilu ja räime uueks turuks on Ukraina. ­Kütuse odavnemine on eelkõige positiivselt mõjutanud traaliettevõtteid.

Eksport. Eesti ekspordib kalatooteid 57 riiki, kaetud on kõik maailmajaod. Eksporditakse lisandväärtusega kaupa. Kasutatakse kas Eesti või mõne kolmanda riigi toorainet ning sellest tehakse eksporditoode. Just kolmandate riikide tooraine kasutamine ja töötlemine on kalatööstusele kasumlik. 

Investeeringud. Kalatööstusettevõtete kasvu taga olid eelkõige õiged investeeringud ­õigesse kohta. Sealjuures muutusid ka hinnad konkurentsivõimelisemaks, näiteks aastatel 2010–2011 kalatoodete hinnad tõusid. Kasvule on kaasa ­aidanud õige tehnoloogia kasutamine.

Konkurentsivõime kasv. Tõusule aitas kaasa ka vigadest õppimine ning sektori areng ja väljakujunemine. Eestis on 90 kalatööstusettevõtet, millest on aktiivselt turul 50. Nende konkurentsivõime on kasvanud, vahendajad on kadunud. 

Tulevik sõltub toetusrahast. Suurem osa ettevõtteid tuli 2014. aastal ots otsaga kokku. Ka sel aastal ei ole midagi oluliselt muutumas. Tõusis räime püügikvoot ning aktiivselt otsitakse uusi turge. Magevee­kalade ekspordi kasvu takistab eelkõige tooraine nappus. Kalakasvatustel tulemas ilmselt paremad ajad, nad on konkurentsivõimelisemad kui traditsioonilised püüdjad, sest ei sõltu nii palju müügilubadest, kudemisperioodidest ja kvootidest.

Üldistades on see aasta hüppeline ning 2016. aastaks võiks sektoris olla 5–6%-line kasum. Tulevik oleneb ka sellest, kui hästi riik oskab kasutada ja suunata ELi toetusraha, raha tuleks suunata uutesse tehnoloogiatesse ja tootearendusse.

Oluline on investeerida

Ettevõtted peavad oluliseks ka investeeringuid. AS Spratfil, mille valmistoodangust suure osa moodustavad lõhe-, kilufilee- ja räimetooted, on investeerinud palju tehase sisseseadesse. Spratfili tegevjuht Peeter Loim selgitas, et selle tulemusel on viimase nelja aastaga töö­viljakus kahekordistanud. Loim usub, et tuleb pingutada hea maitse nimel. “Kalatööstuses tuleb mõista, et kala tootmisel peab maksimaalselt pingutama selleks, et toit oleks maitsev ja inimesele ohutu.”

Ettevõte läbis majandusarunde põhjal IFS sertifitseerimise, mis näitas, et nad on kvaliteedi juhtimisel õigel teel ja IFS standardi kõrgeima tasemini jõudmine annaks võimaluse müüa vabamalt paljudesse ­Euroopa riikidesse. Ettevõte on avatud ka innovaatilisteks lahendusteks, nii on alustatud ­uurimustöid kalanaha ümbertöötlemise võimaluste ning kalajäätmete parem kasutamise leidmiseks.

Viru Rand panustab turundusse, tootearendusse ja töötajate koolitusse. Sinimetsa sõnul tuleb hoida pühendunud töötajaid. “Meil on vaja hoida väljaõppinud ja tööle pühendunud töötajaid. Kasutada tootmises kvaliteetset ja ökoloogiliselt puhast toorainet ning kaasaegseid seadmeid ja masinaid,” märkis ta.

OÜ Latikas on kasutanud investeerimisel nii enda raha kui ka Euroopa Liidu kalandusfondi toetusi. “Oleme uuendanud kalalaevastikku, tootmishooneid, soetanud uusi seadmeid ja ostsime uued külmikbussid kauba vedamiseks,” selgitas Narusing.Head töötajad ja maitse tagavad äri kasvu

Loim näeb äriedu taga ka häid töötajaid. “Tähtsaks pean kvaliteeti ja tööliste arengusüsteemi väljatöötamist. Hea meeskonnatöö on edu alus,” selgitas Loim. Kala töötlemise ja jae- ning hulgimüügiga tegelev OÜ Eksfisk panustab toodete maitsele. Ettevõtte müügijuht Maria Malva sõnas, et tooted valmistatakse nii, nagu tehtaks neid endale. “Olen veendunud, et kui teed seda, mis sulle meeldib, leidub hulgaliselt ka teisi, kellele see võiks meelt mööda olla,” põhjendas Malva.

Väga oluline on tema sõnul värske ja kvaliteetne tooraine. Lisaks sellele head koostööpartnerid, hankijad ja kliendid.

Hetkel kuum