Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu kaubandusärid jooksevad võidu

    Tartu Lõunakeskus Foto: Väinu Rozental

    Tartu suurim kaubanduskeskus Lõunakeskus on alustanud laienemist, mis toob keskusele kahetasandilise parkla, kobarkino ja hotelli. Investeeringu suurusjärk on 30 miljonit eurot. See paneb ka konkurente pingutama.

    „Laiendamise otsuse tegemisel sai määravaks Lõunakeskuse 2001. aastal valminud vanima hooneosa uuendamise vajadus, parkimise ning juurdepääsude parendamise soov ning edukalt kulgenud läbirääkimised kobarkino ja hotelli rajamiseks,“ kommenteeris Lõunakeskuse juhatuse liige Jaan Lott.
    Otsuse laiendamiseks tegi keskus juba 2011. aastal, kuid selge kuju võttis plaan 2013. aastal pärast läbirääkimisi koostööpartneritega. „Juurde tuleb kahetasandiline parkla 300 autokohaga, kuue saaliga Apollo kino ning 70 numbritoaga hotell, H&M koos sisustuspoega Home, mitu uut söögikohta ja kauplust,“ lausus Lott.
    Lõunakeskuse uus laiendusFoto: Erakogu

    Lõunakeskus on Lõuna-Eesti suurim kaubanduskeskus. Omanik Astri AS, mille omanikud on Väino Põllumäe, Eve Kirs, Mitval OÜ, Aleg Kirs, perekond Hage ja Tüksammel ning Ilona Mening. Astri ettevõtete grupp omab lisaks Lõunakeskusele Tartus Fama, Astri ning Tempo keskust Narvas, Pärnu Keskust ning Balti jaama turgu Tallinnas. Kokku on Astri Grupi hallata 125 000 m2 kaubanduspinda neljas Eesti linnas.

    Lõunakeskuse uus laiendus paikneb 6,6 hektari suurusel maa-alal, ehitusaluse pinnaga 3,3 hektarit. Lisandub 10 000 m² pinnaga korrusparkla ning umbes 12 000 m² kaubanduspinda, umbes 3000ruutmeetrise pinnaga hotell ja sama suur kino.

    Äripäeva kaubanduskinnisvaraettevõttete edetabelis oli Lõunakuses tänavu 7. kohal. Müügitulu 2014. aastal oli 8 miljonit eurot ja ärikasum 10,1 miljonit eurot.

    TTK keskus - TTK Investeeringute OÜ arendatava keskuse pindala tuleb 55 000 ruutmeetrit ja selle kahekorruselises parklas on kohti 364 sõidukile. Hoone valmimisajaks 2016. aasta kevad. Ehitise arhitektuurilise lahenduse autorid on Ott Kadarik ja Mihkel Tüür. Keskuse peatöövõtjad on ehitusettevõtete Rand & Tuulberg AS ja AS Ehitustrust konsortsium. Omanikud: Tartu Tarbijate Kooperatiiv, Sen Kinnisvara. Hoonesse on kavandatud spaa, hotell, ligi 6500 m² büroopinda, ligi 15 000 m² kaubanduspinda ning üle 1500 m² teeninduspinda.

    Tartu Kaubamajas tegutseb üle 60 kaubandus- ja teeninduspinna, keskuse ankurüürnik on Kaubamaja AS. 2014. a. ulatus keskuse kaupluste käive 48 miljoni euroni (2013: 51. miljonit) ning keskuse keskmine müügitulu m² kohta oli 2014. aastal 3400 eurot aastas.

    Peatöövõtjad on AS Ehitustrust ja KRC Ehitus OÜ, arhitekt AB Peil OÜ. Planeeringuala suurus on ligikaudu 66 700 m². Kaubanduspinda tuleb juurde ca 13 000 m². „Vana keskuseosa ümberehitamine on mahult veidi suuremgi kui lisanduv osa,“ täpsustas Lott.
    Hea kaubanduskeksus vajab hotelli
    „Lõunakeskuse kavandamise algusest kuni tänaseni oleme olnud seda meelt, et hea kaubanduskeskuse tegemiseks ei piisa vaid kauplustest ja kohvikutest. Vaja on luua keskkond, milles tekivad võimalikult mitmekesised sünergiad,“ selgitas Lott. „Hotelli mõte on meil juba üle 10 aasta, sama lugu kobarkinoga.“
    Hotelli hakkab opereerima Tartu hotellide London ja Pallas omanikele Kalev Kasele, Martin Söödile, Raul Rebasele, Alar Kroodole, Märt Kroodole, Siim Kroodole ja Verni Loodmaale kuuluv ettevõte. Lotti sõnul luuakse Lõunakeskuse hotelli opereerimiseks eraldi ettevõte.
    Küsimusele, kuidas on Tartus praegu konkurentsiga, vastas Lott, et linnas on viimastel aastatel välja kujunenud hea tasakaal südalinna ning äärelinna kaubanduse vahel. „Lähestikku asetsevate südalinna keskuste kogumaht on samas suurusjärgus Lõunakeskuse kaubanduspargiga. Südalinna keskused on lähiajal kõik juurde- ja ümberehitusi kavandamas, lisandub uus tugev tegija,“ lausus Lott. „Meie eesmärk on hoida Lõunakeskuse liidripositsiooni ka uues situatsioonis.“
    Uus tegija tarbijate kooperatiiv
    Tartu Tarbijate Kooperatiiv (TTK) ehitab kaubanduskeskust vana kaubamaja kvartalisse ja see peaks valmima 2016. aastal. Tegemist on multifunktsionaalse keskusega. „Meie arenduse eesmärk on täita tühimik Tartu linnasüdame olulisimas liiklussõlmes ja ühendada kesklinna keskused, turud ja vabaaja veetmise kohad n-ö üheks suureks Tartu linna keskuseks. Ühtlasi tuua kesklinna juurde teenuseid ja kauplejaid, keda siin veel pole,“ kommenteeris TTK Investeeringute OÜ juhatuse liige Kaire Krevald.
    Krevald lisas, et tulevases keskuses avab müügikoha mitu seni Lõuna-Eestis esindamata rahvusvahelist ketti, nagu Zara, H&M, Danija ja Famclub ning Vapiano restoran. „Arvestades meie linna väikest elanike arvu, piirduvad paljud eelnimetatutest Tartus ainult ühe jaemüügikohaga ja see on kesklinnas,“ märkis ta.
    Uude keskusse tuleb Baltikumi üks suuremaid spaasid koos 79toalise hotelli ja konverentsikeskusega ning ka mitu teenindusasutust: ortodontiakeskus, töötukassa jne. Krevald selgitas, et Tartus on kujunenud välja kolm peamist kaubanduspiirkonda – kesklinn, Annelinn ja linnaserv Riia maantee ääres. „Väiksemaid ja suuremaid toidukauplusi mahub Tartus küll veel mitmesse kohta, kuid kaalutletud moekaubanduse ruutmeetrid saavad tulla ikka nendesse kolme kaubanduse tõmbepiirkonda, muutes nii neid kohti veelgi tugevamaks,“ lausus Krevald.
    Kevadel ütles Lott Äripäeva teemaveebile kaubandus.ee, et see, mis täpselt Tartu kaubanduskinnisvaraäris edu toob, selgub 2019. aastaks, sest selleks ajaks saavad valmis linna kõikide kaubanduskeskuste laiendused.
    1Partner Kinnisvara Tartu büroo kinnisvarakonsultant, maaklerteenuse juht Margus Kelk ütles novembris ilmunud Äripäeva Kinnisvara erilehes, et tendents supermarketite ja kaupluste koondumisest suurtesse kaubanduskeskustesse on vallutanud Eesti suuremad linnad, erand ei ole ka Tartu. „Kui pärast Lõunakeskuse viimast laienemist tundus, et suurte keskuste arendamine ja laienemine mõneks ajaks vaibub, siis praegu tundub olukord olevat vastupidine,“ lausus Kelk. „Kaubanduskeskuste vakantsus Tartus on suhteliselt olematu ning sisetarbimine tõusuteel, seetõttu on omanikud leidnud piisavalt põhjust olemasolevaid mahtusid suurendada.“
    Tartu Kaubamaja ei keskendu laienemisele
    "Tartu kaubandusturg areneb ja see on igati tervitatav. Tihedamas konkurentsis võidavad vaieldamatult kliendid, kel on veelgi rohkem valikuvabadust," kommenteeris Tartu Kaubamaja keskus tegevjuht Katre Plaan. "Samuti loovad uued arendused töökohti, mis omakorda panustab piirkonna arengusse."
    Plaani sõnul muudavad lisanduvad ja olemasolevad kaubanduspinnad juba lähitulevikus Tartu südalinna veelgi tugevamaks tõmbekeskuseks ka ümberkaudsetele linnadele ja valdadele. "Kaubandus pole ainus valdkond, kus on arenguid ja muudatusi, Tartu linn muutub iga aastaga atraktiivsemaks nii turistidele kui ka ettevõtjatele," tõdes Plaan. "Samas oleme seda meelt, et suured investeeringud uute kaubanduskeskuste rajamiseks või oluliseks laiendamiseks ei ole tulevikus enam sama tasuvad ning mahu kasvatamisele tasub eelistada kvaliteedi parandamist."
    Võidab eristuv kontseptsioon
    "Lisanduvad müügipinnad avaldavad kahtlemata mõju kõikidele turuosalistele – eelis on keskustel, millel on kindel ja selgelt eristuv kontseptsioon ja kvaliteetne kauba- ja teenuste valik, veelgi olulisemaks saavad asukoht ja teenindus," rääkis Plaan. "Kümne tegutsemisaasta jooksul on Tartu Kaubamaja keskuse müügitulu ruutmeetri kohta Eesti kaubanduskeskuste hulgas püsinud esimeste hulgas, sel aastal on keskuse ruutmeetri käive 3 504 eur/m2."
    "Oleme mõnes mõttes erand, kuna meie tegutsemisfilosoofia ja põhimõte on keskenduda mitte laienemisele, vaid olemasoleva pinna kasutamisele maksimaalselt kvaliteetselt ja funktsionaalselt," tõdes Plaan.
    Ta lisas, et Tartu Kaubamaja on kesklinna ostukeskus, mis tähendab, et asub parimal võimalikul asukohal, kuid samas piiratud alal – südalinnas ei ole kunagi seesuguseid laienemisvõimalusi nagu äärelinnas. Tartu Kaubamaja ei keskendu ka kvantiteedile. "Kvaliteedis me järeleandmisi ei tee – usun, et tarbijad väärtustavad seda. Meil on praegu käimas renoveerimine, mille käigus muutub keskuse sise- ja välisilme, toome turule mitmed uued brändid, mida seni Tartus pole olnud," rääkis Plaan. 
    Küsimusele, kas Tartus on veel ruumi kaubanduskeskuste jaoks, vastas Plaan, et Tartu on piirkonna tõmbekeskus ja vaieldamatult tuleb üha rohkem inimesi just tõmbekeskustesse elama ja töötama. "Seevastu, nagu mainitud, oleme meie pigem seda meelt, et suured investeeringud uute kaubanduskeskuste rajamiseks või oluliseks laiendamiseks ei ole tulevikus enam samaväärselt tasuvad ning tasuks mahu kasvatamisele eelistada kvaliteedi parandamist, spetsialiseerumist," lausus Plaan.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Anu-Mall Naarits: dialoog tehisajuga – Eesti sport vajab innovatiivset andmepanka
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kui investeeriksime spordiandmete panka saaksime oma SKP kasvatamiseks kasuliku mootori, kirjutab spordiinnovatsiooni teemal tehisintellektiga nõu pidanud Anu-Mall Naarits arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Air France-KLM ja Lufthansa jahivad pankrotistunud lennufirmat
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.
Air France-KLM ja Saksa lennuhiid Lufthansa soovivad mõlemad osta Suurbritannia pankrotistunud lennundusettevõtet Flybe, vahendab Bloomberg.

Olulisemad uudised

Nädala lood. Kinnisvaramadin Tallinna kesklinnas, vaesuvad vallad ning meditsiinifirma välkpankrot
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.
Äripäeva tellijaid kõnetasid sel nädalal enim lood Venemaa ärimeestest, kes võitlevad Tallinnas kinnisvaraarenduse pärast, ja lugu üleöö pankrotti läinud meditsiinifirmast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.