Gross võitleb löögi alla sattunud pagulase eest

Artikkel

- Uudised
- Kadri Põlendik
- 3. märts 2016 kell 10:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Gross võitleb löögi alla sattunud pagulase eest
Oleg Gross ei taha lasta Eestist minema saata oma töötajat, Venemaalt siia tulnud varjupaigataotlejat.Foto: Andres Haabu
Oma ettevõttesse Guineast pärit varjupaigataotleja tööle võtnud Oleg Gross on asunud tema eest võitlusse, kuna riik tahab pagulase Eestist välja saata.
„Ma ei tea, mis on seadused, aga ma tean, et ta on noor inimene, kes suudab tööd teha, on terve, igatpidi sümpaatne,“ rääkis Oleg Gross oma töötaja Fode Mamady Kaba kohta. „See, et ta on musta nahavärvi, teisest rahvusest või rassist või ei vasta mingitele Eesti Vabariigi seadustele, mida ma ei tea, siis ma leian, et see on ebaõiglane ja sellepärast me püüame seda pidurdada,“ selgitas ta, miks ta on otsustanud vaidlustada Eesti riigi otsuse saata Kaba riigist välja.
Grossi ettevõttesse OG Elektra sattus Kaba esimest korda Vao varjupaiga korraldatud grupikülastusel. Mullu oktoobris läks ta sinna töötukassa kaudu tööpraktikale. Ettevõte palkas ta kuu aega hiljem ventilatsioonilukksepaks, kuigi Kabal on kõrgharidus hoopis IT-valdkonnas.
Gross ütles, et praegu on tema töö selline, kuid ettevõttes teatakse tema võimekust. OG Elektra personalijuht Toivo Murakas lisas, et teda suunatakse järjest rohkem elektroonika peale, millega ta võiks edaspidi rohkem tegelema hakata. Praegu aga oodatakse, et ta elaks rohkem sisse nii ettevõttesse kui ka ühiskonda laiemalt.
Püüdis pääseda Venemaalt Soome
Kaba lugu on aga märksa keerulisem, kui esmapilgul tundub. Varem kaheksa aastat Venemaal elanud mees sattus Eestisse mullu märtsis, kui ta taotles kolmepäevase Eesti viisa, et osaleda Lääne-Virumaal maadlusvõistlusel. Politsei- ja piirivalveameti teatel suundus ta aga võistlemise asemel hoopis Soome ja taotles seal varjupaika. Seejärel saatis Soome Kaba tagasi Eestisse, kus mees taotles samuti varjupaika. Tänavu 7. jaanuaril otsustas politsei- ja piirivalveamet, et ei anna talle Eestis varjupaika, kuna koduriiki Guineasse naasmine ei põhjustaks talle ohtu.
Grossi sõnul tahetakse Kaba saata kodumaa asemel hoopis tagasi Venemaale, kus ta aga satuks väga keerulissse olukorda. „Venemaa pulbitseb rassismist ja kui ta Venemaale tagasi saadetakse, siis nagu ma aru saan, saadetakse ta praktiliselt surma,“ ütles OG Elektra juht. Ta selgitas, et Kaba oli juba Eestisse tulles väga raskes seisus, mistõttu leidis ta, et on õige võidelda selle nimel, et teda ei saadetaks maalt välja, sest guinealasel endal ei oleks olnud raha, et kohtusse minna.
Politsei- ja piirivalveametist kinnitati, et kui Kaba on siiski väljasaadetav Guineasse.
Võimalik on taotleda elamislubaKaja Tamperepolitsei- ja piirivalveameti pressiesindaja
Tänavu 7. jaanuaril otsustati talle Eestis varjupaika mitte anda, kuna koduriiki Guineasse naasmine ei põhjustaks talle ohtu. Taotleja vaidlustas keelduva otsuse kohtus ning kohus pole praeguse seisuga oma otsust veel teinud. Samuti on mehega seoses käimas kriminaalmenetlus, mis puudutab kaklust Vao majutuskeskuse korteris.
Kuni kohus ei ole teinud lõplikku otsust, ei saadeta guinealast Eestist välja ja varjupaiga taotleja staatuses säilib tal ka õigus Eestis töötada. Ka peale keelduvat otsust on inimesel võimalik taotleda Eestis elamisluba teistel alustel, näiteks töötamiseks.
Kui Eesti tööandja soovib endale tööle kutsuda välismaalast, kes on pärit väljastpoolt Euroopa Liitu, siis Eestis viibimiseks, elamiseks ja töötamiseks õigusliku aluse saamiseks on mitu võimalust – kas registreerida lühiajaline töötamine või taotleda elamisluba töötamiseks.
Nii Grossi kui Muraka sõnul tuli Kaba väljasaatmine neile suure üllatusena, sest ettevõttele oli öeldud, et kuus kuud pagulaskeskuses oli möödas ja ta võib tööle asuda. „Meil on töötukassaga sõlmitud aastaks tugiisiku teenuse leping, järelikult isegi töötukassa ei teadnud, et ta välja saadetakse,“ sõnas Murakas. Tugiisik on OG Elektras selleks, et toetada ja aidata Kabal keeleliselt ja kultuuriliselt Eesti ühiskonda sisse elada.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kaja Tampere ütles, et kuna Kaba on varjupaigataotleja, siis ta võibki kuus kuud pärast taotluse esitamist tööle hakata ja tööl käia. "Siin ei ole teemaks elamisluba töötamiseks, vaid töötamine varjupaigataotlejana, see on talle praegu seadusega lubatud. Kuni kohus ei ole teinud lõplikku otsust, ei saadeta guinealast Eestist välja ja varjupaiga taotleja staatuses säilib tal ka õigus Eestis töötada," kinnitas Tampere. Ka pärast varjupaiga saamise kohta tehtud keelduvat otsust on inimesel võimalik taotleda Eestis elamisluba teistel alustel, näiteks töötamiseks, märkis ta.
Gross aga ei mõista, miks on endaga hästi hakkama saav inimene vaja riigist minema saata. „Kui me näeme, et ta on must poiss, kes on Venemaalt tulnud, kelle sõber tapeti seal ära, ta on siin tööl, teda hinnatakse pagulaskeskuses ja töötukassas, ta on teinud keerulise diplomitöö veealuse keevitamise kohta, saanud sellega kõrghariduse, seltsib siin kõigiga, räägib juba viiendat keelt, eesti keelt, siis miks nüüd on äkki vaja selline inimene välja lüüa,“ küsis Gross, kelle sõnul oskab Kaba peale oma emakeele veel ka prantsuse, inglise ja vene keelt.
„Ma olin valmis sellele ettevõtte raha kulutama. Me leiame, et see on ülekohtune. Temal neid vahendeid ei ole. See on paha küll, sest ettevõte peaks tegelema ikkagi sellega, et luua uut väärtust ja olla võimeline riigile maksma, mitte sellega, et riigiga vaielda selliste asjade üle,“ rääkis Gross. Ta rõhutas, et ta ei tee seda majanduslikust kasust – tema kontsernis töötab 1500 inimest ja sellisel põhjusel ta ühe inimese pärast ei sipleks. „Küsimus on inimlikus lähenemises.“
Seadused on valed
Kuna kohtus vaidlus käib, siis Kabat maalt välja ei saadeta ja ta saab tööl edasi käia. Grossi sõnul lubati talle töötukassa kaudu lausa Rakveres endale korter muretseda. „Tal on neli keelt suus, ta on väga tubli noormees, saab kõigiga hästi läbi, tunneb oma tööd, tahab tööd teha ja on kliimaga harjunud. Kui me sellised välja saadame ja võtame siia igasuguseid haigeid jäneseid kokku, mis seaduse järgi on okei, aga inimesena on tal midagi valesti, siis ma ütlen, et seadused on valed,“ ütles Gross.
Grossile tundub, et ka valitsus on aru saanud, et vastu võetud seadused on liiga karmid. Ta on rääkinud samal teemal siseministri Hanno Pevkuriga, kes Grossi sõnul mõistis probleemi.
„Eestis on rahvas lõhestunud kaheks. Ühed ütlevad, et kõik pagulased ja võõramaalased tuleb kohe siit välja peksta, teised on mõistvad. Mina kuulun nende mõistvate hulka. Mina võtan iga inimest olenemata rassist või rahvusest ainult selle järgi, mis see indiviid konkreetselt endast kujutab,“ selgitas Gross. Samas rõhutas ta, et ei ole selle poolt, et sõjapõgenikke peaks valimatult Eestisse laskma. „Tuleks vaadata konkreetsele inimesele näkku, isikupõhiselt, mitte vormide põhiselt. Kõige hullemad asjad on vormide põhised asjad. Rohkem inimlikkust ja isikupõhisust!“
Kabast rääkis eilsel tööandjate aastakonverentsil Tuulelohe Lend 2016 ka töötukassa juht Meelis Paavel, kes näitas lõiku guinealasest valmivast dokumentaalfilmist "Meie inimesed. Fode Mamady". Seal räägib Kaba soravas vene keeles oma elust ja tööst, guinealast kiidavad nii töötukassa kui ka tema tööandja esindajad.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum