Kaabliskandaal: „Riik otsib lahenduste asemel vabandusi!“

Äripäev kirjutas täna, kuidas miljoneid maksma läinud kaabliprojekt on jooksnud puntrasse. Euroopa Liidu rahaga rajatakse üle Eesti võimsat ülikiire interneti baasvõrku. Selleks, et seda ka kõik maapiirkondades asuvad majapidamised kasutada saaksid, on vaja baasvõrgust kaablid majadesse vedada. See aga maksab veel miljoneid. Kaabliühendamise kohustusi lükatakse aina ühelt osapoolelt teisele. Kui majandusministeerium leiab, et sellega peaks tegelema omavalitsused, ütlevad viimased, et neil selleks raha pole.

Riigikogu liikme ja lairibavõrgu töörühma esimehe Andres Metsoja sõnul ei pea ülikiire interneti kodudesse viimiseks kulutama 400 miljonit kuni 1,2 miljardit eurot  maksumaksja raha nagu majandusministeerium seda väidab. „Pigem on investeeringuteks vaja suurusjärgus sada miljonit eurot kui selleks on tahet, pealehakkamist ja üheskoos tegutsemist,“ selgitas Metsoja.

Kulu on kordades väiksem

Tema sõnul on majandusministeerium juba pikka aega lubanud koostada plaani, kuidas jõuab lairibaühendus iga majapidamiseni, kuid paraku seda plaani ei ole. „Lugedes ministeeriumi seisukohti tänasest Äripäevast, siis on selge, et reaalset plaani ka ei tule ja hetkel keskendutakse lahenduse asemel pigem vabanduste leidmisele, miks seda ei saa või pole mõistlik teostada.“

Metsoja eestvedamisel on alustatud Pärnumaal koos kogukondade ja omavalitsustega lahendusplaani kokkupanemist, et ülikiire internet jõuaks kõikidesse kodudesse. Lähiajal kavatsetakse plaaniga ka välja tulla. „Esialgsed arvutused aga näitavad, et maksumaksja raha oleks vaja terve maakonna peale vähem kui 10 miljonit eurot. Sellest lähtuvalt võib järeldada, et kuna tegemist on Eesti suurima maakonnaga, oleks terve Eesti vajadus vähem kui 100 miljonit eurot,“ ütles Metsoja.

Lahendused vedelevad maas

Lairiba ehitusmaksumust saab tema sõnul oluliselt vähendada, võttes kasutusele juba olemasolevad taristud. „Oleme algatanud Riigikogus seaduseelnõu, mille vastuvõtmisel on võimalik kasutada elektriposte lairibakaablite riputamiseks. Kindlasti tuleb anda ka maksumaksja raha eest ehitatud ELASA baasvõrk kohalikul tasandil juurdepääsuvõrkude rajajate kasutusse. Ei ole mingit mõtet hakata rajama paralleelset võrku ELASA võrgule,“ selgitas Metsoja.

Metsoja lisas, et ta on teinud ministrile ka rahastamise osas ettepaneku. Nimelt korraldavad ministeerium ja Tehnilise Järelevalve Amet tuleval aastal konkurssi, kus telekommunikatsiooniettevõtetel on võimalik osta 700 ja 2500 MHz sagedused. „Sellest laekuvatele vahenditele tuleks panna „silt“ juurde ehk seda kasutatakse sihtotstarbeliselt lairibavõrgu arendamiseks. Arvestades, et 800 MHz sagedusluba müüdi 12 mln euro eest, siis tegemist oleks järjekordse sammuga lahenduse suunas,“ rääkis ta.

Loe pikemalt Äripäeva lugu miljoneid maksma läinud kaabliprojektist siit.

.