Liisinguraha toob Eestisse uusi roboteid

„Me saame teha neid tooteid, mida me varem Eestis teha ei saanud,“ ütles metallitööstusettevõtte Fleibel juht Toomas Simon, miks võtsid nad kevadel liisingusse Eestis ainulaadse lehtmetalli painutuspingi. Poole miljoni ja miljoni euro vahele jäänud investeeringut ei olnud Simoni sõnul vaja töökäte puuduse pärast, vaid konkurentsis püsimiseks. Eesti suurima taolise seadme ostmine on tema sõnul sellele väga hästi kaasa aidanud.  

Liisingusse sai painutuspink võetud seetõttu, et ettevõte kolis tänavu ja sellise kulutuse juures ei jaksanud Fleibel omavahenditega pinki välja osta. Välja vahetati ka mõned teised seadmed.

Šokolaaditootja Kalev on viimased kolm aastat ostnud uusi liine ja roboteid. Uuema aja tehnoloogiatega kaasas käimine on ettevõtte juhi Kaido Kaare sõnul hädavajalik, et olla uuenduslik. „Puhas tipptehnoloogia, mis on ühtpidi innovatsioon, teistpidi ka tööjõu efektiivsus,“ ütles ettevõtte juht Kaido Kaare.

Kaare sõnul ei tekkinud vajadus seadmetesse investeerimise järele tänavu, vaid käimas on pikem investeerimisprogramm, mida on kavas ka jätkata. „Meie puhul on see suhteliselt tavapärane tegevus.“

Kaare ütles, et Kalev ei võta üldjuhul seadmeid liisingusse, vaid investeerib ise. Siiski sõltub see seadmetest ja liinidest. „See sõltub konkreetselt kas investeeringu suurusest või sellest, kui pikaajalist tasuvust me seal näeme," tõdes ta, et nad kindlasti ei võta kõiki seadmeid liisingusse ja kindlasti ei osta ka kõike oma raha eest.

Liisingusse võtab Kalev seadmeid Kaare sõnul pigem lühemaajaliste projektide puhul, millel on liisingu puhul kiirem tasuvus. Määrav on ka liisingu soodne hind. „Teisalt jälle, kui on mingid pikaajalisemad projektid, kus liising ei ole nii otstarbekas, siis kasutame omavahendeid. Väiksemad asjad - tootmistõstukid, uued tornliftid - need lähevad kõik liisingusse,“ selgitas Kaare, et liisingu ja omafinantseeringu vahel otsustades hindavad nad kummagi otstarbekust.

Masina- ja metallitööstusettevõtte Bestnet juhatuse liikme Marek Tamme sõnul ei ole nemad viimastel aastatel enda seadmeid väga uuendanud. Ettevõte on investeeringuid viimased kaks aastat pigem tagasi hoidnud. „Esiteks oleme proovinud kõigepealt ära kasutada olemasolevad ressursid maksimaalselt. Samal ajal tuleb vajadus uute investeeringute järgi kindlasti,“ nentis Tamm siiski.

Tamme arvates tuleb neil järgmisel kahel aastal kindlasti hakata seadmeid uuendama ja siis võiks tõepoolest kaaluda liisingut. „Ma arvan, et välisfinantseerimine on täna väga okei, sest intressid on ikkagi madalad. See tuleks kõne alla kindlasti,“ leidis ta.

SEB Liisingu juhatuse liikme Rein Karofeldi kinnitusel ongi liisinguturul kasvanud kõige rohkem tootmisseadmete finantseerimine - lausa 58 protsenti. Kõige vähem on kasvanud ehitusseadmete rahastamine, mille kasv jääb 10 protsendi juurde. Kõige suurema osa ettevõtete liisingutest moodustavad aga põllumajandusseadmed. „Hoolimata Euroopa Liidust saadavate toetuste vähenemisest, mis on mõeldud põllumajandusseadmete soetamiseks ning rasketest aegadest sektoris, on põllumajandusseadmete finantseerimise maht kasvanud eelmise aasta sama perioodiga 32%,“ ütles Karofeld.

Nord Varaliisingu juht Hannes Roosaar ütles, et tõusnud on ka keskmise ja väiksema suurusega ettevõtete huvi väikeliisingute vastu. Enamasti võetakse liisingut ettevõtte tegevuse laiendamiseks või tööprotsesside kiirendamiseks vajalike seadmete soetamisel. „Näiteks kontorisisustuse korral on võimalik kõik varad arvutist nõupidamiste lauani liisingusse võtta ja vabanenud vahendid äritegevusse tagasi suunata," tõi Roosaar välja.

Ta lisas, et liising pakub ka palju lisaväärtusi: sissemaks alates nullist eurost, kasutusrent ei kajastu laenukohusustes, reeglina puudub liisides vajadus täiendavaks tagatiseks, kuumakselt saab käibemaksu tagasi, erinevate tarnijate varad saab liita ühte lepingusse jne. Roosaare sõnul kogub üha enam populaarsust ka varasemalt soetatud vara hiljem liisingusse võtmine.