Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti erasektori digiareng jätab soovida

    Andrus AnsipFoto: Scanpix/Reuters

    Eesti on Euroopa Liidu riikide digitaalset arengut võrdlevas indeksis kõrgel 9. positsioonil, mille tagavad hästi arenenud avalikud digiteenused, erasektori arengult oleme aga alla keskmise.

    Ülevaade liidust tervikuna on aga väga kirju – Põhjamaad on arengult selgelt ette rebinud, Kreeka koos Bulgaaria ja Rumeeniaga lohiseb skaala teises otsas.
    „Selleks, et digitaalsest ühtsest turust täiel määral kasu saada, peaksid kõik liikmesriigid investeeringuid suurendama,“ ütles Euroopa Komisjoni digitaalse ühtse turu eest vastutav asepresident Andrus Ansip Euroopa Liidu 2017. a digitaalmajanduse ja –ühiskonna indeksi (DESI) esitlusel. Ansip möönis, et Euroopa on aegamööda küll muutumas digitaalsemaks, kuid rida riike peaks palju rohkem vaeva nägema. „Me ei soovi kahel kiirusel arenevat digitaalset Euroopat,“ ütles ta.
    Eesti on indeksis 9. kohal, jäädes alla Taanile, Soomele, Rootsile, Hollandile, Luksemburgile, Belgiale, Suurbritanniale ja Iirimaale. Kolm tugevaimat on juhtival kohal ka maailma mastaabis, edestades Lõuna-Koread, Jaapanit ja Ameerika Ühendriike.
    Üle pea teistest parem on Eesti aga oma avaliku sektori digiteenustega. E-valitsuse kasutamisel on Eesti ELi liider. Digiteenuste kvaliteedilt oleme teisel kohal. Avatud andmete kasutuselt jääme aga veel ELi keskmisele alla.
    Eesti ületab ELi keskmist ka digitaalsete oskuste ja kodanike internetikasutuse poolest, kuid ülikoolide loodusteaduste, tehnika, inseneriteaduste ja matemaatika erialade lõpetajate arv on väike. Eestis on tugev mobiilse lairiba kasutus, kuid lairiba püsivõrgu levik on vaatamata möödunud aasta edasiminekule alles väike.
    Peamine väljakutse on ettevõtluse digitaliseerimine. Paljud ettevõtted kasutavad küll e-arveid ja pilveteenuseid, üldiselt jääb aga Eesti ettevõtluse digitaliseerimises ELi keskmisele alla. Nõrgad kohad on näiteks teabe elektrooniline jagamine, sotsmeedia kasutus, RFID (Radio Frequency Identification) tehnoloogia kasutus tootmises ja teenustes.
    Euroopa Komisjon on omalt poolt Euroopa Liidu digitaalse ühtse turu kõik olulisemad algatused tänaseks esitanud. Nüüd on pall Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide käes, et Euroopa saaks digitaalseid võimalusi täies ulatuses kasutada.
    Muuhulgas tuleks liikmesriikidel mitmekordistada jõupingutusi, et täita eesmärgid seoses ühtlustatud spektri eraldamisega (mis hõlmab nüüd ka 700 MHz sagedusala), et 2020. aastast saaks võtta laialdaselt kasutusele järgmise põlvkonna sidevõrgud (5G).
    ELi uued andmekaitsenormid jõustuvad 2018. aasta mais ja nendega koos ka uued privaatsusnormid elektroonilise side vallas. Komisjoni eesmärk on teha internetis piiriüleselt kättesaadavaks rohkem infosisu. 2018. aasta algusest on eurooplastel võimalik ELis reisides oma teenusepakette (filmid, muusika, videomängud ja e-raamatud) edasi kasutada. Lisaks esitas komisjon ettepaneku, mis lihtsustaks ringhäälinguorganisatsioonidel programmide internetis kättesaadavaks tegemist muudes ELi liikmesriikides, teatas komisjon pressiteate vahendusel.
    Mida siis DESI indeks Euroopa Liidu kohta näitas – mõned väljavõtted
    76%-le Euroopa kodudest on kättesaadav kiire lairibaühendus (vähemalt 30 Mbps) ning suurel osal neist on juurdepääs võrkudele kiirusega 100 Mbps või enamgi. Üle 25% kodumajapidamistest on kiire lairibateenuse abonendid4G mobiilsideteenuseid saab kasutada 84% ELi elanikkonnastIKT-spetsialistide osakaal ELi tööjõust on kasvanud (2015. aastal 3,5% võrreldes 2012. aasta 3,2%-ga).ligi pooltel (44%) eurooplastest puuduvad aga jätkuvalt isegi esmased digitaalsed oskused nagu e-posti või tekstitöötlusvahendite kasutamise või uute seadmete installeerimise oskus.Euroopa ettevõtted võtavad järjest rohkem kasutusele digitehnoloogiaid, kasutades näiteks äritarkvara teabe elektrooniliseks jagamiseks (2013. aastal 26% ettevõtetest, 2015. aastal juba 36%) või saates välja e-arveid (2013. aastal 10% ja 2016. aastal 18%).E-kaubandus kasvas veidi ka VKEde puhul (14%-lt 2013. aastal 17%-ni 2016. aastal). Siiski müüvad alla pooled neist ettevõtetest oma tooteid või teenuseid teise ELi liikmesriiki.34% internetikasutajatest esitas vorme riigiasutusele paberkandja asemel interneti teel (võrreldes 27%-ga 2013. aastal)79% eurooplastest kasutab internetti vähemalt kord nädalas78% kasutab internetti muusika, filmide, fotode või mängude alla laadimiseks või mängimiseks.63% kasutab sotsiaalvõrgustikke66% sooritab veebis oste59% kasutab internetipangandust39% kasutab internetti kõnede tegemiseks
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.