Koit Brinkmann • 17. aprill 2017
Jaga lugu:

Paldiski linnapea pimesikumäng

Paldiski linn oli sunnitud uue tee ehitamiseks laenu võtma, sest plaanitava parkla tõttu tunnistas EAS projekti abikõlbmatuks.  Foto: Andres Haabu

Peale pikka kangutamist selgitas Paldiski linnapea Tiit Peedu lõpuks, miks võtab linn 170 000 eurot laenu Peetri tänava läbimurde ehituse omafinantseeringuks, kuigi eelmisel aastal sõlmitud linnavalitsuse ja Paldiski Sadamate ASi kokkuleppe järgi kohustus viimane projekti omaosaluse ise tasuma.

Paldiski linnavalitsus ja Paldiski Sadamate AS sõlmisid 22. veebruaril 2016 koostöökokkuleppe, mille järgi kohustus linnavalitsus korraldama toetustaotluse ning esitamise EASile, toetuse saamise korral hangete läbiviimise ja projekti aruandluse.

Paldiski Sadamate AS kohustus tellima ehitusprojekti põhiprojekti staadiumis ning katma rahalise omaosaluse 15% projekti kogumaksumusest kuni omaosaluse summani 169 538,42 eurot (koos käibemaksuga).

Kokkuleppe üks eksemplar saadeti ka EASile.

EAS eraldas eelmise aasta juunis Paldiski linnavalitsusele 953 668 eurot Paldiski Rae/Rae põik ristmiku - Rae/Kalmistu tänava ristmiku - Kalmistu/Peetri tänava ristmiku - Peetri/Kivi tänava ristmiku vahelise sõidutee rajamiseks.

Praeguseks on Paldiski linn otsustanud võtta 1,1 miljonit eurot investeerimislaenu, mille sees on ka 170 000 eurot Peetri tänava läbimurde ehituse omafinantseeringu tasumiseks.

Märtsi lõpul andis Paldiski linnavolikogu linnavalitsusele loa võtta 1,1 miljoni euro suurune investeerimislaen. Laenusummast 170 000 eurot kasutatakse Peetri tänava läbimurde ehituse omafinantseeringuks. EAS eraldas eelmise aasta suvel ehituse tarbeks lisaks 954 000 eurot.

Hoogne tänava ehitus juba käib ning jõuab peagi lõpusirgele. Edaspidi on veokite pääs Põhjasadamasse palju parem ning suureneb ka linlaste liiklusohutus. Igatpidi vajalik projekt.

Linna laenukoormuse suurendamise taustal aga selgus, et juba eelmise aasta veebruarist on linnavalitsuse ja Paldiski Sadamate ASi vahel sõlmitud koostöökokkulepe, mille järgi kohustub ehitusprojekti omaosaluse katma Põhjasadama omanikfirma.

Linna dokumendiregistrist seda koostöökokkulepet aga leida ei õnnestunud. Ka volikogu eelmise koosseisu esimees, praegu opositsioonis Nikolai Pitšugov tunnistas, et on küll kuulnud sellise leppe olemasolust, kuid kuna opositsiooni hoitakse infosulus, siis näinud ta seda ei ole ja midagi täpsemat öelda ei oska.

Selgitusi tuli tangidega välja kiskuda

Äripäev küsis koostöökokkuleppe Paldiski linnavalitsuselt teabenõude korras välja. Asi läks üsna kummaliseks, kui linnapea Peedult sai küsitud selgitust, miks linnavalitsus võtab projekti omafinantseeringuks laenu.

Telefoni teel mitte rääkida soovinud Peedu teatas kirjaliku selgitustaotluse ning seejärel veel kaks korda saadetud meeldetuletuse peale, et küsimus kuulub vastamisele märgukirjade ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) alusel. „Täidame Teie palve MSVS § 6 kohaselt,“ vastas linnapea lakooniliselt.

Nimetatud seaduse paragrahv ütleb, et märgukirjale või selgitustaotlusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni.

Kui suhteliselt lihtsale selgitusepalvele ei tulnud üle nädala jooksul linnapealt kippu ega kõppu, pöördusime teemaga volikogu esimehe Kaupo Kallase poole. „Mina olen lihtsalt kuulnud, et Paldiski Sadamate AS on sellise garantii andnud, aga linnapea oskab kindlasti paremini selgitada. Katsun temaga rääkida,“ lubas Keskerakonna liikmena linna valitsuskoalitsiooni kuuluv Kallas.

Kuigi laenuvõtmine käis läbi ka Kallase juhitavast volikogu eelarve- ja arengukomisjonist, siis Kallase kinnitusel Peetri tänava ehituse omafinantseeringu teemat seal eraldi ei arutatud.

Paldiski linna ning Paldiski Sadamate ASi koostöökokkuleppe ühe eksemplari sai ka EAS, kust öeldi aga, et teemat peab kommenteerima Paldiski linnavalitsus. EASile on oluline, et omafinantseering oleks tagatud ehk toetuse saaja lisaks toetusele ka endapoolse panuse.

„Kokkulepe kehtib. See on tingimusega, kui linn taotles EASist raha, siis linnal oli vaja näidata, et neil on omafinantseering olemas. Kui linnal ei ole raha, siis me aitame. Kui aga linn leiab ise raha, siis ta ei vaja erafirma abi,“ avas lõpuks Paldiski Sadamate ASi nõukogu esimees Aleksei Mürisep koostöökokkuleppe sõlmimise tausta.

Selgitus osutus väga lihtsaks

Lõpuks saabus ka linnapea Peedu selgitus. Ehitusprojektis oli Paldiski Sadamate ASi huvi saada väljaspool enda territooriumi parkla laeva ootejärjekorras raskesõidukitele. Kuna aga EAS tunnistas parkla ehituse abikõlbmatuks, siis jääb ehitatav tee täitma ainult avalikku funktsiooni Paldiskisse sisenemisel ja väljumisel.

„Eeltoodu tõttu ei ole võimalik kaasata erakapitali. Vastasel juhul tekib Paldiski Sadamate ASil õigustatud ootus see tee tulevikus erastada,“ märkis Peedu.

Paldiski Sadamate AS on Pakri poolsaarel asuva väikelinna Paldiski suurim tööandja. Ettevõtte omanik Aleksei Tšulets oli eelmiste kohalike omavalitsuste valimiste järel linnas võimu võtnud valimisliidu Põhjasadam esinumber. Tšulets on volikogus oma liikmelisuse peatanud. Rida volikogu liikmeid töötab aga Põhjasadamaga seotud ettevõtetes. Ka linnavalitsuse liige Jaanus Ilumets, kes nagu linnapea Peedugi kuulub IRLi, saab palka Põhjasadama sisejulgeoleku nõunikuna.

Põhjasadama soovitud parkla ei osutunud abikõlbulikuks

Paldiski Sadamate ASi huvi oli ehituse omafinantseeringu kaudu saada endale vajalik parkla, aga EAS ei tunnistanud selle ehitust abikõlbulikuks.

Järgneb Paldiski linnapea Tiit Peedu kommentaar:

„Paldiski linnal avanes 2016. aasta alul võimalus taotleda EASilt raha, et ehitada Paldiski linna uus sissesõidutee. Tee on vajalik selleks, et viia linna sisenevad raskesõidukid eemale surnuaiast, kus need ummistavad surnuaia juures olevat parklat.

Omaosaluse tagamiseks kaaluti kolme varianti:

Esiteks, vabatahtliku ühinemise programm (ühinemise toetuse fondist);

Teiseks, investeerimislaen (kui volikogu toetab laenu võtmist, siis võetava laenu arvelt);

Kolmandaks, juhul kui eeltoodud variandid ei käivitu, siis kaasata erakapitali.

Äriühing Paldiski Sadamate AS nõustus sõlmima koostöökokkuleppe Paldiski linnaga, kuna soovis saada selle projekti raames väljaspool enda territooriumi parklat laeva väljasõidu ootel olevatele raskesõidukitele. Seetõttu tellis Paldiski Sadamate AS ka tööde projekti enda huvidele vastava parklaga.

Kuna EAS tunnistas aga parkla ehituse abikõlbmatuks, siis jääb ehitatav tee täitma ainult avalikku funktsiooni Paldiskisse sisenemisel ja väljumisel.

Edeltoodu tõttu ei ole võimalik kaasata erakapitali. Vastasel juhul tekib Paldiski Sadamate ASil õigustatud ootus see tee tulevikus erastada.

Paldiski linna dokumendiregistris ei ole 22.02.2016.a. sõlmitud koostöökokkulepe kättesaadav seetõttu, et kogu taotlus on esitatud tervikpaketina rahastajale läbi e-keskkonna ja on ka seal täielikult nähtav koos kõigi lisadega.“

Jaga lugu:
Hetkel kuum